Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): KLASSIKALISE AJAJÄRGU ARKITEKTUUR Ateena akropolis Tasase pinnaga platool Ateena keskmeks Mükeene ajajärk Kükloopilised müürid Peplos - pealisriie Propüleed - väravad Promachos ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos
Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid muutustele allub kogu keha. Viienda sajandi keskel eKr valmis Polykleitose ,,Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Odakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime. Kuulsad on ka Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ,,Kettaheitja". Myron suutis kujutada liikumist. Klassikalise ajastu algusst on pärit Olümpia Zeusi templi viilufiguurid. Kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis korra ja selguse jumal Apollon, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele. Parimad skupltuurid loodi Ateena Parthenoni templi jaoks. Partheoni metoopidel kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raske, kuid metsikud tseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Akropoli skulptuuride peamiseks autoriks oli Pheidas.
kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. 8. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid.
katkematu lindina kogu friisi. * Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised loob ruumilise mulje. * Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle. * Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo, kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele) * Parimad ehitusplastika teosed loodi ATEENA PARTHENONI templi jaoks (1799 a viidi suur osa Londonisse briti muuseumi). * Nike templist päris reljeef kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga kumavaid kehavorme. jumalanna esitatud maise kaunitarina, tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus. 8.
arengu. Ehitustegevus Kreekas ja Kreeka kolooniates oli intensiivne juba varaklassika ajal, järjest täiustus ehitustehnika, lõplikult kujunes välja orderisüsteem. Arhaikalt klassikale ülemineku stiili parimaks näiteks peetakse umbes aastal 500 eKr. ehitatud dooria stiilis Ateena Aphaia templit Aigina saarel, mille ruumilahendus on juba klassikaline (pronaos, naos, opistodomos), enamik detaile aga veel arhailised. Kuulsad on templi viilufiguurid, mida säilitatakse Müncheni glüptoteegis. Arhaikale omane raskepärasus hakkas siiski järjest kiiremini taanduma kergema ja harmoonilisema ehituslaadi ees. Klassika lõplikku võitu tähistas Zeusi tempel Olümpias (tänaseks hävinud, Olümpia ulatuslikud väljakaevamised toimusid 1875-1880). Juba arhaika perioodil oli Olümpia tõusnud üheks tähtsamaks Kreeka linnaks, seal hakkasid kreeklased 8.saj. eKr
annaabi.ee 
