3. Katuse liigitus katusekalde järgi. 4. Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi. (4) 5. Katuse liigitus soojustuse järgi. (2) 6. Katuse osad nimetused ja joonis. 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised. 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi 11. Millise sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5
9. prussid 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised V: Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi V: Välimine vee äravool, sisemine vee äravool 11. Millised sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? V: Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil 17
lahendamata rullmaterjali servade kinnitused), räästa- ja harjalahendused, lae ja seina liitumiskohtades pole ette nähtud vajalikke tihendusi, et niiskus ei pääseks siseruumi ja siseõhu niiskus katuse soojustusse, jne; - vead lamekatuste projektides, nagu aurutõkke (ka hüdroisolatsiooni) lahendustes, õhutatava (ventileeritava) soojustuse puhul ei ole projekteeritud korralikult toimivat süsteemi. 103 32. Kirjelda viilkatusel esinevaid kahjustusi ja renoveerimisettepanekuid. Plekk-katuste, eriti tasaplekist katuste puhul esinevad järgmised vead: - viilkatuste projekteerimisel ei jälgita, et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa ühtlane temperatuur (Vastasel juhul hakkab lumi soojemas piirkonnas sulama ja vesi jõudnud räästani, külmub, tekitades purikaid ja jäävalli, mille taha omakorda koguneb vesi, mis defektide puhul tungib läbi katusekatte. Osalt tekib
3. Katuse liigitus katusekalde järgi. 4. Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi. (4) 5. Katuse liigitus soojustuse järgi. (2) 6. Katuse osad nimetused ja joonis. 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised. 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi 11. Millise sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5
sajandi teisel veerandil, hakkas kujunema ka vahetult talupoeglik sakraalarhitektuur. Sellised sarnanesid nii väliselt kui sisemiselt muude taluehitistega. Peale suure palvetoa oli ka mõni ruum kaugemalt tulnutele. Setude uskumused on tihedalt seotud kristlike õigeusklike vaadetega, nende kabeleid nimetatakse tsässonateks. Setu tsässonad on männipaklidest (harva kuusest) 2-2,5x3-4m suurused üheruumilised hooned, millel on vahel läänepoolses otsaseinas lahtine katusega koda. Viilkatusel on tavaliselt ka rist. 20.-30-ndatel said paljud tsässonad ka laudvooderdise. Tsässona ehitas ja hooldas külakogukond. Selle sees idapoolses otsaseinas oli riiul pühaste jaoks, nende ümber pühaserätid, ruumis olid küünlajalad, mõni laud jm. Ka teiste usuliikumiste korral ehitati erinevaid palvemaju. Veskid Esimesed veskid töötasid Eestis vee jõul. Keskajal kuulusid veskid enamjaolt mõisatele. Suuremad asusid otse mõne mõisaõue juures
Alates 12.saj- hakkas Taanis Saksamaa mõjul jõudsalt arenema. Telliskiviarhitektuur. Pikiehitiste kõrval võib Taanis leida ka tsentraalehitisi (Kalendborgi kirik, 12.saj.). Ümara põhiplaaniga kirikud (nt. Bornholmi saarel) olid enamasti kaitseotstarbelised. Norra arhitektuur arenes sõltuvuses Inglismaast. Varasemad säilinud kivikirikud (Tingelstad, u.1100) olid väikesed, ühelöövilise pikihoone ning sellest kitsama ja madalama kooriga. Viilkatusel madal haritorn. Esimene kolmelöövilne kirik ehitati Oslosse (Gamle Akeri kirik, u.1150). Tähtsaimaks ehituseks 12.saj. II poolel kujunes Trondheimi katedraal, mille transept on ehitatud romaani, ülejäänud osad aga juba gooti stiilis . Kivikirikute kõrval ehitati Norras palju puust kõrge torniga . kirikuid (stavkirke). Nende püstpalkkirikute 51
annaabi.ee 
