keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt . Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all. Vasak käsi ei hoia viilist kinni, vaid ainult surub teda ligi; küünarnukki tuleb pisut kergitada. Parema käe küünarvars ja laba peavad olema viiliga ühel sirgel. Oluline on, et lukksepp kooskõlastaks hästi oma liigutused ja kõik viilile rakendatavad jõud, s.t. oleks töötades kogu aeg tasakaalus. Viimistlemisel tuleb viilile vajutada hoopis nõrgemini kui jämetöötlemisel, seetõttu surutakse viili otsale mitte pihuga, vaid pöidlaga. Et viil peab liikuma rangelt rõhtsihis, tuleb viili käepidemele ja otsale rakendatavaid jõude muuta olenevalt sellest, mis punktiga viil detailile toetub. Detaili vastu tuleb viili suruda ainult töökäigu ajal, jaotades seejuures hoolikalt jõudu parema ja vasaku käe vahel.
sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
teritatud.Siin on neli kohta, millele erilist tähelepanu pöörata: ülemise plaadi teritusnurk, lõikehamba serva nurk, ülemise plaadi lõikenurk ja sügavuspiirajaga seatav lõigatava laastu paksus. Need näitajad võivad varieeruda sõltuvalt sae tüübist ning ka puu sordist ja välistemperatuurist. · Pinguta saeketti enne teritama asumist. See tagab kindlama ja täpsema töö. · Et viili mitte lõhkuda, tõmba viil iga kord rahulikult tagasi ja lükates vajuta õrnalt viilile peale. · Jälgi, et viil oleks vastu lõikeplaadi tera kogu viiliga lükkamise aja. · Et teritamiseks oleks saekett kuiv ja puhas, lase sael enne teritama asumist tühjalt joosta. See teeb teritamise efektiivsemaks. 1. Ülemise plaadi teritusnurk See nurk on automaatselt õige, kui ülemise ja külgmise plaadi nurgad on teritatud õieti, kasutades õige suurusega viili. Et saavutada teritusnurk 35° aseta teritusabinõu nii, et märgitud laiend oleks paralleelselt ketiga.
Viimaste krgustasandite erinevus määrab like sügavuse (sae likavuse). Hea teritamise jaoks on vajalikud viili krgusepiiraja ja ümarviil. Viili läbimt peab olema 3/16" /4,8mm. Panna kett juhtplaadile ja kontrollida ketipingutaja abil, et kett oleks korralikult pingul ja ohutuspiduriga blokeeritud. See väldib keti nihkumist külgsuunas, mis muudab teritamise raskemaks. Viilige likehammast alati seestpoolt väljaspoole, avaldades viilile survet selle tagasiliikumisel. Operatsioon on lihtsam viili krgusepiiraja kasutamisel.Viilimisel peab viili asend olema selline, et oleks vimalik saada kolm teritusnurka: "A" ülemine teritusnurk 30° - 35°, "B" välimise külje teritusnuk 85° - 90°, "C" sisemise külje teritusnurk 60°. Viili asend peab olema selline, et viilimine toimuks risti juhtplaadiga. Täpsemate külgnurkade saamiseks on soovitav hoida viili asendis, mis on vertikaalselt 0,5 mm krgemal ülemisest likeservast.
otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt (joon. 119a). Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all (joon. 119c). Vasak käsi ei hoia viilist kinni, vaid ainult surub teda ligi; küünarnukki tuleb pisut kergitada. Parema käe küünarvars ja laba peavad olema viiliga ühel sirgel. Oluline on, et lukksepp kooskõlastaks hästi oma liigutused ja kõik viilile rakendatavad jõud, s.t. oleks töötades kogu aeg tasakaalus. Viimistlemisel tuleb viilile vajutada hoopis nõrgemini kui jämetöötlemisel, seetõttu surutakse viili otsale mitte pihuga, vaid pöidlaga (joon. 119d) Et viil peab liikuma rangelt rõhtsihis, tuleb viili käepidemele ja otsale rakendatavaid jõude muuta olenevalt sellest, mis punktiga viil detailile toetub. Detaili vastu tuleb viili suruda ainult töökäigu ajal, jaotades seejuures hoolikalt jõudu parema ja vasaku käe