enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on
Kujutist näeb näiteks Tartus Jaani kirikus. Kuidas sai Oleviste kirik nime? Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Nimeta veel keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. 1)Mustpeade vennaskonna hoone koos Olevi gildihoonega.
Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema
Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii. Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa rannikualad. Saksa, eelkõige Prantsusmaa rannikualad, Lõuna-Itaalia ja Tsitsiilia. Rootsi viikingid e. Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika. Viikingiretkedest võtsid osa erineva elanikkonna kihi esindajad 1)talupojad, tegelesid peamiselt kauplemisega. 2)elukutselised maa pärandati vanemale pojale. 3) koonungid e. Kuningad maade juurde hankimiseks. Taani viikingid Frangi riigi jõgedeäärsed alad, 919 viiking Frollo sai endale Normandia, Astuuria ja Portugal(844a.) Baleaarid,Toskana, Inglismaal vallutasid suure osa saarest kuningas Alfred Suur 871-899a. Võitis küll Londoni tagasi, aga tunnistas viikingite võimu
nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis noorena osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem
Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950-1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Kivi püstitamine oli seotud ka ristiusu vastuvõtmisega, sest samal ajal laskis Harald Sinihammas end ristida. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas
Kahjuks ei ole tänapäeval säilinud konkreetset õpetust ruunide kasutamisest. Viimased meistrid sellel alal elasid Islandil 17 sajandil. 2.5 Ruunikivid Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950- 1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas
annaabi.ee 
