11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Paljunemine Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini. Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt. Kui pandaemal sünnib kaks poega, suudab ta korraga hoolitseda vaid ühe eest. Looduskaitse Bambuskarud on looduskaitse all. Miks? Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/ arhiiv/nov99/panda.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda
Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85- 130 grammi raske. Pojad sünnivad pimedatena ja hõreda valge karvaga , millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Silmad avanevad poegadel esimest korda alles 6-9 nädala vanuselt . Ta toitub ainult emapiimast ning kasvab sellega ühe kuuga 9 korda raskemaks . Selleks ajaks on ta juba must-valge . Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt . Kui pandaemal sünnib kaks poega, suudab ta korraga hoolitseda vaid ühe eest . Emane bambuskaru hoiab oma vastsündinud poega õrnalt suus. Vastsündinud pandapoeg 218 grammi PÕHIANDMED Nimetus: bambuskaru Liikide arv: 1 Sugukond: Ursidae (karulased) Selts: Carnivora Õla kõrgus: 120-150 cm Täiskasvanu kaal: 75-160 kg Levik: Kesk-Hiina
Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma- ma-ma-ma. Samuti on viiekuune laps võimeline mõnd häälikut, eriti täishäälikut, kohe pärast kuulmist matkima. On ilmne, et lapsed lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad nad lalinaga ka teiste inimeste käitumist mõjutama. Vahemikus 9.- 12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. · Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet
mis toimib nagu inimese pöial. VÄIKESED BAMBUSKARU POJAD JA PALJUNEMINE Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini. Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt. Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga. POPULATSIOONIDE VÄHENEMINE Suure panda väljasuremise peapõhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine.
On olemas isegi termin -- Mozarti efekt. On andmeid, et lapsed, kes selle helilooja teoseid ema kõhus ja sünnihetkel kuulasid, käituvad tulevikus palju rahulikumalt kui need, kes olid sellest ilma jäetud. Sellele võib kaks seletust olla. Esiteks tõstab tuttava meloodia kuulamine lapse tuju. Teiseks on võimalik, et põhjus peitub just nimelt Mozarti muusika stressivastastes omadustes. Teadlased avastasid, et isegi viiekuune loode võib eristada erinevaid muusikastiile. Rocki kuuldes erutuvad lapsed ema kõhus ning hakkavad energiliselt põtkima. Vivaldi muusika rahustab nad maha. Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009) Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate
Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade kukil, viiekuune Lagle teiste tulevikubeebide hulgas. Kes siis oleks mallanud lapsega kodus kükitada ja vabaduse laulupidudest eemale jääda! Lavale ilmusid taas ka ansamblid ning ööd läbi kõlasid helendava suvetaeva all vanad rahvuslikud ja uued rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid
kombineerima. Lalisemine on ilma tähendusteta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust
annaabi.ee 
