Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viiekordses" - 6 õppematerjali

Laste ja perepoliitika
13
doc

Laste ja perepoliitika

seaduse alusel. 5. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui: - lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel; - vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 300 krooni). 6. Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2005. aastal 750 krooni). 7. Lapse koolitoetust makstakse lapsetoetust saavale lapsele iga õppeaasta alustamiseks kolmekordses lapsetoetuse määras (2004/2005. õppeaasta alustamiseks 450 krooni). 8. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele, 9 - kelle üle on seatud eestkoste; - kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

Sotsioloogia → Sotsiaaltöö korraldus
142 allalaadimist
RIIKLIKUD PERETOETUSED-ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE
16
pdf

RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE

makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel. [RT I 2005, 65, 497 - jõust. 01.01.2006] 5. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel ning kui vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (19,18 eurot). 6. Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (47,95 eurot). 5 7. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele kelle üle on seatud eestkoste ja kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (191,80 eurot). [RT I 2007, 71, 435 - jõust. 01.01.2008] 8

Õigus → Õigus
7 allalaadimist
KALADE KEHAKUJU referaat
34
doc

KALADE KEHAKUJU referaat

See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks. Luzoni pisimudilat peetakse kõige väiksemaks selgroogseks loomaks kogu maailmas. Pisitillukesi kalu leidub ka Euroopas, eriti Nõukogude Liidu vetes. Mustas, Aasovi ja Kaspia meres esineb bergi mudil, kelle pikkus ulatub vaevalt kolme sentimeetrini. See on väikseim selgroogne NSV Liidu piires. Joonisel on bergi mudil antud viiekordses suurenduses. Meie meredes ja magevetes on küllalt palju 5-10 cm pikkusi kalaliike. Baikali järves elav mudilane kneri lailaup on tavaliselt 8 cm pikkune ja üksnes harva tuleb ette kuni 14 cm pikkusi eksemplare. See kalake ujub enamasti kivide vahel, seal ta toitub ja ka sigib. Väikeste mõõtmetega kala on ka ogalik. Teda esineb väga palju järvedes, jõgedes ja merede riimveelistes rannapiirkondades. Araali luukaritski pikkus on ainult 5-6 cm. Ogalikku

Merendus → Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012
60
pdf

Keskkonnaõigus kordamisküsimuste vastused 2012

· Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (lg 2). · Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideer- imise oma kulul. (lg 4) * veeseadus Ÿ 39  · Vee kasutuskõlbmatuks muutmisel hüvitab rikkuja rikutud veehulga erikasutuse tasu viiekordses ulatuses. (lg 3) 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused Materjal: Loeng, Õpik lk. 240  247. Veinla, H. (2007). Natura aladel domineerib muude kaalutluste ees lood- uskaitse. Riigikogu Toimetised, 16, 122 - 130. ˆ Bioloogiline mitmekesisus - mis tahes päritoluga elusorganismide rohkus maismaa-, mere- jt veeökosüs-

Õigus → Keskkonnaõigus
179 allalaadimist
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

§ 17 1. lõike punkti 1 järgi võib rahatrahvi määrata rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses. Tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 alusel võib rahatrahvi määrata tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2. lõige näeb ette rahatrahvi maavara või maa-ainese hävitamise või rikkumise või loata kaevandamise eest selle maavara või maa-ainese koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses. Toiduseaduse § 20 kehtestab rahatrahvi rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses, ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali hariliku väärtuse kümnekordses ulatuses nähakse rahatrahv ette Metsaseaduse § 25 1. lõikes jne. 4) protsendina juriidilise isiku majandustegevuse rahalistest näitajatest. Konkurentsiseaduse § 25 1. lõike punkt 1 kehtestab rahatrahvi määraks 10% juriidilise isiku eelmise kvartali brutokäibest

Õigus → Haldusõigus
201 allalaadimist
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

§ 17 1. lõike punkti 1 järgi võib rahatrahvi määrata rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses. Tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 alusel võib rahatrahvi määrata tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2. lõige näeb ette rahatrahvi maavara või maa-ainese hävitamise või rikkumise või loata kaevandamise eest selle maavara või maa-ainese koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses. Toiduseaduse § 20 kehtestab rahatrahvi rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses, ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali hariliku väärtuse kümnekordses ulatuses nähakse rahatrahv ette Metsaseaduse § 25 1. lõikes jne. 4) protsendina juriidilise isiku majandustegevuse rahalistest näitajatest. Konkurentsiseaduse § 25 1. lõike punkt 1 kehtestab rahatrahvi määraks 10% juriidilise isiku eelmise kvartali brutokäibest

Eesti keel → Haldusõigus
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun