nägu on neil loid ,ilma märkimisväärsete näojoonteta,väljendab enamasti nürimeelset tuimust.Põhilised iseloomujooned on aga laiskus,alandlikkus vägevamate ees ja julmus ning metsikus alamate vastu. Ka eestlaste eluviisi kohta on tal mitmeid tähelepanekuid.Kui vili pekstud,teeb eestlane endale head äraolemist.Mustuselembus on neile iseloomulik,kui siiski mingi uskumus kohustab neid lõikustöödel puhtalt riides olema.Eriti imestab Baer selle üle,et peale saunas vihtlemist sööstavad eestlased õue ,kus nad lumes püherdavad.Paljud saksa arstid arvasid ,et see rohkem inimelusid nõuab,kui haigused kokku.Hiljem hindab Baer saunas vihtlemist kui head vereringe elustajat. Haiguste põhjustest arvavad eestlased esikohal olevaiks jumala karistust ja mõne nõia kätetööd.Haiguse prognoosi tuletavad nad söögiisust.Selle rahva hulgas leidub tihti selliseid ,kes on endale ,,targa" hüüdnime võtnud ja teesklevad ,et on saanud imeväe mingi jubeda teoga
Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. · Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas. · Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. MÄNNI KÕRVALKASUTAMINE · Tõrva aetakse tõrvaahjudes vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Pigi on tõrva töötlemise jääk. · Männiõli saadakse männiokastest ja võrsetest. Okkajahu e. vitamiinijahu ja pastat kasutatakse loomasöödana.
diureetilise ja antiseptilise toime. Nende tarbimisest peaksid aga hoiduma rasedad. Kadakakäbitee valmistamiseks lisatakse 1/4 l veele 15 purustatud käbi, kuumutatakse keemiseni ja lastakse tõmbuda 10-15 minutit, seejärel kurnatakse. Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit. Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas. Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Ilutaim Paljud liigid on hinnatud ilutaimed, neist on aretatud suur hulk eri võrakuju ja okkavärvusega sorte. Näiteks on väga dekoratiivne ja kitsavõraline virgiinia kadaka sort Skyrocket. Eestis kasvatatavad kadakad Eestisse toodud 7 võõrliigist kasvatatakse kõige rohkem mürgist sabiina kadakat (Juniperus sabina).
viht lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt tangupuder) HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab. venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku
ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika. Kõik poisid unistasid teda naida. Pärast vihtlemist korjas Marta ema vihalehed pihku ja luges need üle. Kui oli paarisarv, siis pidi salasoov täide minema. Marta ohkas. Öö on rõske. Kaste tuli maha. Vanake murdis kaseoksa ja pistis selle kapsaaia äärde. Vanasti ehiti elumajad ja õued jaanipäevaks kaskedega. Marta viibki teise kaseoksa kambrisse. Pistab voodi peatsisse ja heidab pikali. Vanainimene ei jaksa teret ööd üleval olla, kuigi jaaniööl peaks ärkvel olema. Sellel ööl on nii kurjad vaimud kui inimesed
jõutigi kohale, eriti pakkusid neile rõõmu ja erutust Salme sõbrannad, kes olid rinnakad - ühtäkki märgati, et põõsas luurab ka karu paljaid naisi, see ärritas Leemetit ja ta püüdis karu ära ajada, nende sosistamist märkas Salme, kes puu otsast alla ronis ja asja uuris, vend ja tta sõber õnneks vahele ei jäänud, kui Salme märkas Mõmmit, ta polnud üldse pahane, Mõmmi tegi komplimente ja jäi Salme vihtlemist hommikuni vaatama, Leemet ja Pärtel lahkusid, sest õe käitumine ja karu olid ta välja vihastanud 10. - Leemetit näris nähtu ja ta oleks tahtnud emale Salmest ja karust rääkida, kuid ei saanud seda teha, sest muidu oleks pere teada saanud, et ta piilumas käis, sellest teadsid vaid Pärtel ja Ints, viimast miski eriti ei vaimustanud - Leemet hakkas Hiiet tihemini külastama, läksid Intsuga sinna, Hiie oli üksinda ja rügas tööd,
annaabi.ee 
