Muldade sooldumine § Põhjustatud muldade üleniisutamisest. § Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel jäävad maapinnale vees lahustunud soolad. § Ohualadeks on kuiva kliimaga alad, kus aurumine ületab sademeid. § Pakistanis muutub igal aastal sooldumise tõttu ligi 50 000 ha niisutatavat maad kasutuskõlbmatuks. Muldade hapestumine § Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. § Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. § Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist. § Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva
Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks. Muldade hapestumine Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid, mis tekivad õhusaaste mõjul ning need sademed kiirendavad omakorda muldade hapestumist. Muld, mis on tekinud alusevaesel lähtekivimil, ei suuda sügaval asuva lähtekivimi
MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega,ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*
mulla vaheline keemine tasakaal muutub. Läbipesemine võib osutuda ka võimatuks,, kui naatriumi kontsentratsioon on mullas juba liiga kõrge. Sellisel juhul muutub muld niiskudes naatriumi toimel struktuurituks, s.t vett mitte läbilaskvaks, sest mullasõmerad lagunevad soolalahuses tihedaks massiks. Muldade hapestumine Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskemetallid mullas Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on raskmetallid happelises mullas
Kiirendatud on põhjendatud inimtegevusest. *Kõrbestumine tuul hakkab ära kandma peeneid mullaosakesi, toimub tuuleerosioon e. deflatsioon. *Muldade sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest.
Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid. Kuid ka siiski säilib mõningane sooldumise oht. Mulla hapestumine tähendab sellist reaktsiooni, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu.
Mulla degradatsioon- mulla hävimine või viljakuse väga suur langemine. Eriti inimtegevuse tagajärjel. · Kõrbestumine: Looduslik: taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese siduvusega ja huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine. · Muldade hapestumine- mulla reaktsiooni muutus, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad org. happed. · Raskmetallid: Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on nad happelises mullas. Nad mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reovee setetest ja mineraalväetistest.
annaabi.ee 
