Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik. Ta on väga vastupidav ning suudab
Kokkuvõte Must mänd on vähe levinud puu, kuna on valgusnõudlik ja eelistab kasvukohana kuivemat pisut leelisemat pinnast ning ei talu hiliskülmasid. Musta männi erinevaid sorte kasutataksi tihti haljastuses, kuna ta talub hästi saastunud linnaõhku ja on väga dekoratiivne puu. Must mänd kuulub ka pinnast parandavate liikide hulka. Musta männi võra väga varieeruva kujuga, noorelt koonusjas, vanemas eas laiuv, pikkades okstega, sageli muutub vihmavarjutaoliseks. Musta männi koor on hallikaspruun ning vanemas eas tekin paks, pikutilõhenev hallikaspruun korp. Võrsed on läikivad, heled-või õraanzpruunid. Pungad on kuni 1,5cm pikad, teravatipulised, hallikaspruunid, vaigused. Musta männi okkad on pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Tumerohelised jäigad okkad on kuni 15 cm pikad ning enamasti sirged ja saagja servaga. Isaskäbid on rohekaskollased munaja kujuga ning koonduvad noore pikkivõrse alusele
c) Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt; d) Alustaimestiku koosseisus on mitmeid olulisi ravim- ja meetaimi; e) Alustaimestikul on tähtis osa erosiooni vähendajana. 6. Okaspuude metsakasvatuslik iseloomustus Harilik mänd Pinus sylvestris Männi perekond on okaspuude liigirikkaim. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd). Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes ja kahekaupa, sinakasrohelised. Käbid piklikmunajad, pruunikad või hallikad (käbide värvus on üsna varieeruv tunnus). Täiesti külmakindel aga väga valgusnõudlik. Mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes väga tolerantneon, väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest
– tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Lopsakas rohttaimestik vegetatsiooniperioodil vähendab tuleohtu – indikaatoriks, mis annab informatsiooni kasvukohatingimuste kohta Metsakasvatuslik iseloomustus Okaspuud Harilik mänd Pinus sylvestris Kuni 40(50)m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5m. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. vanuselt hakkab tekkima korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahe kaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb käbide intensiivne kasv ja seemned valmivad sügisel. Käbid 3-7 cm pikad, läbimõõt 2-3 cm, piklikmunajad, pruunikad või hallikad
vanuselt ainult 40-50 cm Kasvavad Kalifornia idaosas. Kuni 40(50) m kõrge. kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5 m.Eesti kõrgeim Harilikul kadakal on mitmeid vorme: iiri, rootsi, mänd kasvab Järvseljal (46m). Võra koonusjas, sammasjas, roomav jne. Talub kärpimist, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi kasutatakse haljastuses. Kadakad võivad silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad olla vaheperemeestaimed roosõielistel puud kõrgelt laasunud. Koor sile, keskm. 100 a. levivale roosteseenele. Puit tihe, sitke, vanuselt hakkab tekkima korp
Kasvavad Kalifornia idaosas. On väga lähedane teisele pikaealisele männile: ohtjasoomuselisele männile (Pinus aristada). Harilik mänd on kuni 40(50) m kõrgune puu, läbimõõt 1-1,5 m. Eesti (ja ühtlasi ka maailma) kõrgeim harilik mänd kasvab Põlvamaal Ootsipalus (46,6m). Selle puu diameeter on 70 cm ja tüvemaht 7,4 m3. Võra koonusjas, vanemas eas muutub vihmavarjutaoliseks. Tüvi silinderjas, vähese koondega, puistus kasvavad puud kõrgelt laasunud. Vanematel puudel tekib tüve allosas korp. Oksad korrapärastes männastes. Okkad kahekaupa, 4-7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud sinakasrohelised. Okkad püsivad võrsetel 3-4 a. Tolmleb mai lõpul juuni algul. Viljastumine toimub järgmise aasta kevadel, millele järgneb
annaabi.ee 
