nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Inkad uskusid, et kuld on päikese higi. Kulda kasutati palju ka hauakambrites ja templites. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu.
kivimiosakeste keemiline mineraalide) koostis. soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste Liivmullad: suured poorid, mis täituvad õhuga ja soojenevad seetõttu kiiresti, kuid lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt. Mulla mineraalne osa koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest.
· USK Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu. · ASTMED Inkariigis olid eraldi klassid ehk astmed. Kõige alumisel astmel olid orjad, teisel astmel rahvas ja ülejäänud astmed moodustasid aadlid, mis veel omakorda koosnesid alamaadlist, ülemaadlist ja inka perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester.
sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest. Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni. Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll. Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kizniku poolt 1896. a. Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal. See allika koht pidada olema suisa põhjatu. 1860.-te aastate ühel väga kuival, vihmavaesel suvel olla kaugemad - kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta mõõta põhjatu allika sügavus - et küll siis tulen jälle vihma. Siis koguti Patjala vanad naised ja korjati kokku küla kõik köied. Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla vajunud ilmaarvamata sügavuseni. Kuigi nad põhjani ei jõudnud, tõmmati köis koos pajaga välja. Aga kivi asemel olnud pajas verine härja pää. Ja
turbiini kasutegur, suurtel hüdroturbiinil tavaliselt 9096%, väikestel alla 90% vee tihedus kg/m3 g raskuskiirendus, m/s2 H survekõrgus m G vee vooluhulk m3/s Joonis 7.73 Hüdroturbiinide kasutuspiirkonnad sõltuvalt vooluhulgast ja rõhukõrgusest Jõgede vooluhulgad muutuvad aasta jooksul tavaliselt üsna suurtes piirides ja seetõttu kevadise suurvee ajal arendavad hüdroelektrijaamad märksa suuremat võimsust kui talvel või vihmavaesel suvel. Paljudele jõgedele on ehitatud rohkem kui üks hüdroelektrijaam, st hüdrojaamade kaskaad, kusjuures järjetiku paiknevate hüdrojaamade tööd tuleb omavahel koordineeritult juhtida. Juhul kui jõgi voolab läbi mitme riigi territooriumi ja jaamad paiknevad eri riikides, vajatakse nende koordineeritud juhtimiseks ka vastavaid riikidevahelisi lepinguid. Elektrivõrkudes on eriline roll sellistel suurtel elektrijaamadel, mille paisu taga asuvad
annaabi.ee 
