Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. 3. Biogeograafilised tõendid. Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad 4. Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Metsik ja aretatud arbuus
Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas lõpetada kalapüüdmise ning lahkuda. Enne mehe lahkumist kontrollisin, kas minu andmed klapivad tema püütud kalade arvuga, hiljem kontrollisin ka paadist püüdnud mehe kalade arvu. Mõlemad mehed püütsid kala, konksu ja vihmaussiga. Vaatlustulemuste analüüs. Vaatluse tulemusena selgus, et rohkem kala sai mees kes püüdis paadist. Paadist püüdnud mees sai kätte 12 kala ja kaldalt püüdnud mees 8 kala. Tulemuste alusel võib järeldada, et kala saab kätte rohkem paadist püüdes, sest paadiga on liikumis aplituut suurem ning pääseb lähemale kohtadele, kus kalad end peidavad. Kokkuvõtte. Püstitatud hüpotees pidas paika, et kala saab kätte rohkem paadist püüdes kui kaldalt püüdes.
Vihmauss poeb kookonist välja ning seal hakkavad arenema munad § Ning siis koorub uus vihmauss Kas teadsid? § Ühel hektaril elavad vihmaussid suudavad aastas tõsta maapinnale kuni 30 tonni mulda! § Selle tulemusena paraneb mulla viljakus § Mööda vihmausside käike, mis ulatuvad kuni 2 meetrini, liigub paremini nii õhk kui vesi, neid mööda kasvavad taimede juured § Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: § Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp §
vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss. Liigid Teadlased väidavad, et kogu maailmas onolemasligi 200 erinevat liiki vihmausse. Eestis on olemas 13 liiki : Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik. Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.
b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu. Iga liigi genoomis on talletatud info tema fülogeneesist ehk evolutsioonilisest arenguteest.
kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid ja väljuvad mulda. Nende areng toimub moondeta.Vihmaussid segavad mulda , uuristades maapinnas käike. Väljaheite jätavad maapeale. Tirivad tavaliselt lehti jne asju kaasa mis on toiduks teistele lagundjatele. Ühel hektaril elavad vihmaussid on suutelised tõstma maapinnale kuni 30 tonni aastas mulda. Paraneb mulla viljakus. Mullas kus pole vihamusse ei kasva hästi taimed. Teisi rõngusse Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka veel , nt mudatuplased kes on mõne cm pikkused. Nad sarnanevad välimuselt nendega. Neid söövad kalu ja on tähtsad aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri
Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika. Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda. Mõeldes sellele mis oleks saanud siis kui noorem Märt poleks tulekahjus surma saanud, mis siis oleks juhtunud? Võibolla vana Märt poleks muutunud leebemaks. Kes seda teab. Kui poleks raha olnud, kas siis Miili oleks ära läinud? Üles kerkivad küsimusi on palju, aga lahendused puuduvad. Selles loos oli rahal väga suur tähtsus
Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. · Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. · Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. · Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. · Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik. · Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. · Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. · Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. · Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. · Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka
annaabi.ee 
