Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide varal kapitalistliku süsteemi pahupoolt."Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu. Postmodernistlik draama:*mitmetähenduslik ja mänguline kujutusviis*vihjelisus ja tsitaadid nii klassikalisest kui ka popkultuuri tekstidest*mäng kultuurielementidega võtab sageli iroonilise või paroodilise värvingu*visuaalsed kujundid,piltide keel*klassikalise draamavormi radikaalne lammutamine. Peter Handke-teatritõelus,mis toimib oma seaduste järgi.Uurib teatri ja keele suhet reaalsusega.Näidend"Kaspar"-keele abil vormitakse Kaspar individuaalsuse kaotamise hinnaga ,,normaalseks" ühiskonnaliikmeks.
" Harald Paukson võttis ,,Tolmu ja tule" ilmumise vastu suursündmusena. Seadnud paari viimase aasta luule põhjal tähekolmikuks Underi, Semperi ja Alveri, jätkas Paukson: ,, Alver on võrrelduist küll ainealalt kitsapiiriliseid, kuna ta peaaegu ei tegele otseselt välismaailmaga; ta on neist kahtlemata ka romantilisim ja ägedam, kuigi ta impulssidest vaevalt kunagi jääb lahku vaatlev mõte." Ainus, mis teda ,,Tolmus ja tuules" häiris, oli maailmakultuuri varamust ammutav vihjelisus: ,,Küll aga võib mõtteluulelgi värskust vähendada see, kui kõiki teemasid käsitellakse kaudselt, viitamisi kas sümbolite või isegi allegooriate kaudu, kui peaaegu kuskil ei pääse esile reaalsushõnguline ruum ega aeg." Uuenenud kunstimõistmise võttis Betti Alver kokku luuletuses ,,Suurest haardest": Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest
On harjunum nii oma sõnumi, sõnastus- kui ka mõjulaadi poolest (emotsionaalne, mõistuselt erilist pingutust mittenõudev luule). Tema tänane luule eeldab suuremat kompetentsust, püstitades lugejale komplitseeritumaid kaasloomingulisi ülesandeid. Keelelt üldmõistetavad, on lõimed sisult üsnagi eksklusiivsed. Tekstide ja fraaside teadlik lõpetamata jätmine ning mitmestimõistetavus, mõttealgeid ja tundeseemneid külvav vihjelisus eeldavad lugeja kaasatöötamist. Samas puuduvad tänasele lugejale kaugeks jäänud sümbolid. Lugeja mõtet 14 suunavad nüüd värsirea ootamatu murdmine, kokku- ja lahkukirjutamine, kummalised häälikuühendid. Kõige drastilisem näide luuletusest ,,Vihma maitsest". (Ürpus) ,,Pea suu lahti kui sajabcdefghijkuisajabcdefghijkuisajab"
juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr. Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade kasutamine, äärmusteni lihvitud vorm kirjutatud haritud lugejaskonnale. Väikevormid epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion (pisieepos). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele, lahus riigielust ja poliitikast. Theokritos: idülli ('pildike') looja, tõi luulesse bukoolilise e pastoraalse teema idülliline karjaselu kujutamine. Karjasluule kesksel kohal võistulaulmine ja
Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees. Üsna tugev vihjelisus, mis nõuab mingil määral konteksti tundmist. Luuletus läheb liikvele 1941. a küüditamisest. Isamaalisus on kuidagi üldinimliku haardega ühendatud. Mis on underlikkus? 1) Esimene asi, mida väga sageli rõhutatakse on mingisugune naiselikkuse kategooria Underit peetakse naiselikuks luuletajaks. Alverit nt nii väga naiselikuks ei peaks (tekstide pinnal). 2) Teine võimalus on rõhutada tema jutustamise võimet. Saame tekitada
sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar. Eesti kirjanduses võttis marginaali mõiste kasutusele Friedebert Tuglas (18861971), kellelt on ilmunud valimikud "Aja Kaja", "Marginaalia" (1921) ja "Marginaalia" (1966).
annaabi.ee 
