Sõjad on olukorrad, mida ei ole võimalik defineerida. Võibolla kõige täpsem seletus oleks, et sõda on situatsioon, kus kaks või rohkemgi osapoolt võitlevad üksteisega. Tavaliselt on ajendiks mõni pisike detail, kuid tegelikud põhjused on hoopis erinevad. Sõjad tekitavad ka uusi sõdu, mis teeb sõdimise veelgi mõttetumaks. Sellega kaasnevad tagajärjed, mis on pöördumatud. Sõdu kirjeldatakse ka mitmetes raamatutes. ,,Granaadid, vihisevad kuulid, turmtuli, leegiheitjad, pommitavad lennukid, kisendavad inimesed, tankid, plahvatused, õhus vilisevad killud, surevad inimesed need on lihtsalt sõnad, kuid nad omavad kõik maailma õuduse" kirjutas Remarque raamatus ,,Läänerindel muutuseta". Selles romaanis üritas Remarque oma kogemusi kirjeldada. ,,Me näeme inimesi kellel puuduvad jäsemed; me näeme inimesi, kes lasevad ennast täis; mõni mees roomab kätel kaks kilomeetrit
jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest. Esimeste granaatide ulgumisega viskub üks osa meie Click icon to add picture olemasolust kiire ropsiga tuhandeid aastatid tagasi.See on elaja instikt, Click icon to add picture mis meis ärkab,palju kindlam ning eksimatum kui teadvus.Seda ei oska seletada.Sa kõnnid ega mõtle millestki _ ühtäkki lamad ühes lohus pikali ja mürsukillud vihisevad sinust üle, kusjuures sa ei suuda üldse meenutada ,et oleksid granaati tulemas kuulnud või mõelnud ,et peaksid pikali viskama. Click icon to add picture Click icon to add picture Veel üks öö. Oleme nüüd pingutusest tuimad.See surmav pinge,nagu kraabiks täkiline nuga meile piki selgroogu.Jalad ei taha enam sõna kuulata, käed värisevad, keha on kui õhuke nahk pingule tõmmatud üle vaevaliselt vaoshoitud
Otse looduses või linnatänaval maalimine on kiire reaktsiooni ja suure üldistusvõimetega kunstnike pärusmaa: valgusd muutuvad imekähku ning hoogsalt tuleb katta suuri lõuendeid. Vladimir Bachu saab sellega suurepäraselt hakkama ta ei kooonerda väljendusrikaste toonide ja ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maaliest tundeküllast värvimängu ja julgeid kontraste. Kui vaatad tema maale siis satud justkui karusellile: visandlikult kuid üliintensiivselt vihisevad silmade ees maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas elus ja õhtuvalguses tänavad. Mis juhtub maalidega? Tema töid säilitatakse kunstigaleriides ja erakogudes Eestis, Prantsusmaal, Venemaal, USA-s, Rootsis, Taanis, Argentiinas, Mehikos. Tema töid ostavad kollektsionäärid Eestst, Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast. Kunstnik on osalenud kunstinäitustel ka Jaapanis ja teistes maades
Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse.
Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad, peaaegu on võimatu midagi muud kuulda. Peategelane märkab, et kaeviku nurgas kükitab üks nekrut ning väriseb üleni. Peategelane märkab, et nekrut oli ennast täis lasknud. Ta soovitab nekrutil aluspüksid ära võrra ja need ära visata, sest muidu võib ta külmetada. Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse.
tema arengulugu, mis lõpuks kuhugi välja ei vii. Tegevus toimub peamiselt New Yorgis. Kergem ja sõbralikum teos. arvustus "Pangapettus" 2001 (eesti keeles) Kaks vilgast pangapäeva ja ööd, mille jooksul Pontsik tormab oma geniaalse äriplaaniga mööda linna, lootes leida raha. Ja raha abil leida armu oma naise ja kümne või enama lapse ema silmis. Linn aga ei maga ei päeval ega ööl. Põrkuvad erinevad jõud, kuulid vihisevad, inimesed hukkuvad. Raha tahab teenimist. arvustus Autori sõna:,,Kõik automargid on muudetud, inimesed ei loe. Kõik muu on päris, vastutan iga sõna ja koma eest." "Check out" 2001 (eesti keeles) Peategelane multimiljonär Tom on narkosõltlane ja eduka firma juht. Enamuse ajast veedab ta koos sõbra Jürgeni ja lõbutüdrukutega. Seda teost on palju võrreldud "Iseseisvuspäevaga", kuna see on samuti räige ja julm. arvustus
,,Hakkab peale,'' osutas Jegorõtšev pealiigutusega arglikult kaldale lähenevate kaatritele. ,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak. ,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...'' Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse. ,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak. ,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu. Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas. ,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak. Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk
Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed, küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab pikajalgne kurepoeg. Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika. On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu. Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud, üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad käes on puhas viis! Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks. Parvest jälle puudub üks... Kurest lastekirjanduse kogumikes: 1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985; lk. 23. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kure sukad, Olivia Saar, lk. 22. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Kure plaanid, Eno Raud, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4
annaabi.ee 
