Idamurde erijooned · d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides: padas `pajas', ladud `laod', jõõdan `jõuan' · o > õ: kõht `koht', õli `oli' · v labiaalvokaali kõrval: ulvoma `uluma', lõevoke `lõoke' · st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti' · ht > st: õsta `õhtu', lasti `lahti' · Tugevaastmelistes vormides svaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham `tahm', vihim `vihm', rehem `rihm', ahaju `ahju' (a.os.) · Põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu) · ä-harmoonia: eläjäd `loomad', kaheksä `kaheksa', muregä `murega', pugemä `pugema' · o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o või u: nägo `nägu', sugo `sugu', molo `molu', ilo `ilu', elo `elu'
autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine
siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’; v labiaalvokaali kõrval: ulvoma ‘uluma’, lõevoke ‘lõoke’; st – ss: miis ‘meest’, majas ‘majast’; ht – st: õsta ‘õhtu’; lasti ‘lahti’; TA vormides švaavokaal h ja helilise konsonandi vahel: taham ‘tahm’, vihim ‘vihm’, rehem ‘rihm’; põhjaosas diftongistumised (kuor : kuorega), kesk- ja lääneosas kõrgenemised (kuul : kooli), Kodaveres kõrgenemised + diftongistumised (kiil : kiäle, süük : süägi, juuk : juagu); ä-harmoonia: eläjäd ‘loomad’, kaheksä ‘kaheksa’, muregä ‘murega’; o järgsilbis, kui esisilbis ä, e, i, o, u: nägo ‘nägu’, sugo ‘sugu’, molo ‘molu’, ilo ‘illu’, elo ‘elu’;
luuletraditsiooni. Vallisoo on pärit Ida-Eestist kodavere murde aladelt. Tema puhul hakkab mängima ka kodavere keel. 1979 Kallid koerad 1980 Kõnelen sinuga kevadekuul 1983 Rändlinnud kõrvaltoas 1986 Kõnelevad ja lendavad 1991 Sünnisõnad ja surmasõnumid 2000 Ainsuse olevik 2001 Uussisõnad 2011 Koidutäht koolivihikus 2013 Viimäne vihim Suurem tuntus tuleb teise ja võib-olla eriti veel kolmanda koguga. „Rändlindude“ ajas on juba mingisugune vallisoolikkus välja kujunenud. Kindel on see, et ta on mingit moodi pidevuse ja järjekestvuse luuletaja. See hakkab perekesksusest ja koduruumist. Ta hakkab näiteks läbi luuletama sugulussidemeid. Mingi hõimukeskne vaatepunkt on samuti oluline. Hõimutunne on samti rahvustunde alus. Samas ei lähe ta aga suuresõnaliseks, ta jääb väikeste asjade kaudu kõnelema ja need
tulemuse. Koondkogu "Deka" 2008, viitab noorpõlveluuletusele, teisalt viidab nimetähtedele. Mari Vallisoo 1950-2013. Oli traditsioonile väga lähedal seisev autor. Sündis Kallaste lähedal. Tuli Tartusse keskkooli. Lõpetas keskkooli, aga õppis Tallinna majandustehnikumis programmeerijaks. Elas pikka aega Tartus. Kallid koerad 1979 võib öelda, et Vallisoo põhitähendused saavad varakult valmis. Luulekogusid ilmub vähe. Postuumselt Viimäne vihim 2013. Olnud pidevuse luuletaja, järjekestvuse luuletaja. Järjekestvus võib erimoodi avalduda: kodukeskne, perekeskne luule. Kodu ja perekonna võib laiemaks, hõimukesksus või sugulussidemete läbipeegeldus. Iseloomulikud tegelased: emad, isad, esiemad, esiisad jne. On narratiivsust ja dialoogilisust väga palju, seda on teises ja kolmandas raamatus: Kõnelen sinuga kevadekuul ja rändlinnud kõrvaltoas. Ruumilised kordinaadid: kodu suletud ruumi kirjeldamine
annaabi.ee 
