Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm juunikommunistide juht (juunikommunistid isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2. Philippe Pétain Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastatel1940-1944. Toetas Saksamaad, kus oli tal ka eksiilvalitsus. Läks kaasa juutide hävitamisepoliitikaga. 3. Andrei Vlassov Oli Nõukogude liidu suhtes kollaborant. Tema eest vedamisel loodi Vene vabastusarmee olles ise endide Nõukogude kindral. Suhted okupeeriva riigi võimuesindajate ja okupeeritud ala elanikkonna vahel võivad olla :
Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama. Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun eraklikku elu. Teises maailmasõjas toetas Hamsun Saksamaad ja Vidkun Quislingi valitsust. Põhjuse selleks leidis ta pärast Esimest maailmasõda Norras valitsenud liigses Suurbritannia ja Prantsusmaa soosimises ja ta oli ka kursis NSV Liidu kuritegudega. Aastal 1943 kohtus Hamsun Adolf Hitleri ja Joseph Goebbelsiga. Pärast seda saatis ta viimasele oma Nobeli auhinna medali. Adolf Hitleri surma puhul avaldas ta ajalehes "Aftenposten" artikli, kus oli muuhulgas öeldud: "Ta oli
- 1935. a mõisteti tingimisi vangi; - valmistas ette vabadussõjalaste mässukatset, mille eest mõisteti 1936. a 20 aastaks sunnitööle; - 1938. a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides; - 1941. a lahkus koos baltisakslastega Eestist ja taotles Saksamaa võimudelt toetust Eesti iseseisvuse taastamiseks; - Pärast Eesti okupeerimist nimetati sakslaste poolt Eesti Omavalitsuse juhiks; - 1944. a septembris lahkus koos sakslastega Eestist Kollaborandid välismaal Vidkun Quisling tegi koostööd natsi-Saksamaaga selleks, et aidata Norras võimule kollaborantlik valitsus eesotsas iseendaga. Prantsuse marssal Henri Philippe Petain oli Esimese maailmasõja kangelane. Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus kollaborandina süüdi. Poliitik Emil Hacha oli üks Tsehhoslovakkia riigi loojaid. 1938. aasta sügisel sai temast Tsehhoslovakkia president, hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga. A. A
Holokaust ❧ Nõukogude Liidu kuriteod ❧ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Igapäevaelus Teise maailmasõja ajal Totaalne sõda ❧ Sõja tõttu kannatasid kõigi sõtta haaratud riikide kodanikud ja tsiviilelanikud kandsid nii mõnelgi maal sõduritega võrreldavaid kaotusi ❧ Okupandid ja kollaborandid: ❧ Kohalikud tegid koostööd okupantidega (n.t marssal Petain Prantsusmaal, Vidkun Quisling Norras või Hjalmar Mäe Eestis) ❧ Passiivne elanikkond ja vastupanuliikumine: ❧ Enamus inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, kuid oli ka neid, kes hakkasid aktiivselt vastu Totaalne sõda ❧ Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud nende meele järele (n.t Soome koos Natsi-Saksamaaga) ❧ Naised pidid taluma väga suuri kannatusi: ❧ pidid meeste asemel hakkama tööle nii
War, Sitzkrieg, drôle de guerre). Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada. Samuti oli Norra rannik sõjaliselt oluline, et kontrollida Põhjamerd. Taani kapituleerus kohe, Norra lõunaosa vähem kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi on saanud tänapäeval reeturi ja kollaborandi sünonüümiks, oli okupatsiooni ajal üks Norra 14 juhtivaid poliitikuid, end isegi hitleri jaoks oli tegu liiga suure pugeja ja lurjusega. Peale sõja lõppu lasti Quisling maha. 10.05.1940 ründasid Saksa väed Hollandit, Belgiat, Luxemburgi ja Prantsusmaad. Kummaline sõda oli läbi, liitlastele väga õnnetult
aprillil 1940; Kuningas jäi Taani, Taani valitsus jätkas tööd sakslaste kontrolli all; Suurbritannia ja USA okupeerisid II maailmasõja ajal Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi; Taani jäi Saksamaa kätte sõja lõpuni; Norra okuperimine Saksamaa tungis Norrale kallale 9. aprillil 1940; Kogu maa langes sakslaste kätte 10.juulil 1940; Kuningal ja valitsusel õnnestus maalt põgeneda; Norra kaubalaevastik jäi USA ja Inglismaa kasutada; Vidkun Quisling Juhtiv Norralane, kes tegi Saksamaaga koostööd; Saksa väed alistusid Norras 8.mail 1945; Rootsimittesõdiv riik Kui algas Talvesõda kuulutas Rootsi end mittesõdivaks; Rootsi püüdis olla vahendajaks sõdivate poolte vahel; Rootsi tegi järeleandmisi; Saksmaaale eksporditi rauda; Kehtestati kontroll ajakirjanduse üle; Saksa vägedel lubati läbida Rootsi alasid;
ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani alistus 9.aprillil 1940 võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Norra - platsdarm Suurbritannia ründamiseks. Kolonn Norra valitsus ja kuningas põgenesid Londonisse. Uue valitsuse moodustas endine Norra kaitseminister Vidkun Quisling Quisling arreteeriti 1945. Mõisteti surma riigireetmise eest. Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon "Sirbilöök" 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile. Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. Belgia kaitseliinide läbimurdmine. Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed,
annaabi.ee 
