17. Esitletava info liigid. Koolitööd, toote tutvustus. 18. Esitluse loomise põhireeglid. -Tiitelleht, kava, sisu, vajadusel kokkuvõte, küsimusi slaid ja tänu kuulamise eest. 19. Milline on jaotusmaterjali roll esitluse toetamisel? Siis kuulajaskond saab ise kaaga lugeda ja veel uurida 20. Mida arvestada jaotusmaterjali kasutamisel esitluse toetajana?. Peab meeldima 21. Kõne ja pildi edastamine. Nõuded tulenevad osalejate arvust ja ruumi suurusest? - JAH 22. Mis on videoprojektor? - Videoprojektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile 23. Kuidas videoprojektor töötab? -Projektor võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. 24. Nimeta videoprojetorite tüübid. -CRT, LED, LCD, DLP, LCoD, Led ja laserdiood 25. Kirjelda CRT projektori tööpõhimõttet! -3 erinevat läätse, milleks on: sinine,
videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projetseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö visualiseerimisel, konverentsidel esitluste tegemisel, erinevatel üritustel videopildi edastamiseks ja ka kodudes kodukino funktsiooni täites. Tänapäeva tehnoloogiad: 1. CRT 2. LCD 3. DLP 4. LCoS 5. LED Pilt LCD Videoprojektor Vanad tehnoloogiad : 1. Eidophor 2. LIA 3. Schmidt 4. Talaria Pilt Talaria Videoprojektor GPS Üleilmne asukoha määramise süsteem (lühend GPS ingliskeelsest väljendist global positioning system) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus
Arvutiklassides on: o 20+1 arvutit o 20+1 internetti o 3 akent o 1 uks Gert Kaasik 6 Klassiskeem · Tee selle slaidi järele uus slaid ainult pealkirjaga · Joonista sinna arvutiklassi ligikaudne skeem, kus on: · arvutilauad · tahvli asukoht · videoprojektor Gert Kaasik Selle loetelu 3 viimast punkti muuda alamloeteluks 7 Gert Kaasik 8 Esitus o Lisa automaatne aeg o Lisa kõige lõppu veel üks slaid (tühi slaid) ja pane sinna mõni end iseloomustav pilt o Lisa tekstikast, kuhu kirjuta midagi selgituseks pildi kohta Gert Kaasik
10. Nimeta 3 mälutüüpi! RAM, ROM, Cache 11. Mis on sisendseadmed? Sisendseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada. 12. Loetle niipalju sisendseadmeid, kui sa tead! Klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, veebikaamera, sõrmejäljelugeja. 13. Mis on väljundseadmed? Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. 14. Loetle niipalju väljundseadmeid, kui sa tead! Kõlar, videoprojektor, monitor. 15. Milleks kasutatakse plotterit? Plotterit kasutatakse selleks, et prindida välja graafikuid ja joonaseid (laiaformaatiga). 16. Millised eelised ja puudused on maatriks-(nõel-)printeril, tindiprinteril ja laserprinteril! Maatriksprinterite tööiga on pikk ja eelkõige kasutatakse neid kohtades, kus on vaja printida läbi isekopeeruva paberi. Tindiprinteri miinuseks on eelkõige see, et ühe värvi otsa saamisel tuleb vahetada kogu kassett.
MP-3-me andmemahud kasvavad tohutul kiirusel samuti ka kvaliteet. Kui MP-3 katki läheb kasutatatkse seda tavaliselt mälupulgana, kuna see on tavaliselt ühendatav USB-ga. Odavama MP-3 üks nõrgemaid külgi on see et heliots kulub ja läheb suhteliselt kiiresti katki. Pole olemas vist noort kes pole kunagi MP-3-est muusikat kuulanud. Tänapäeval ei ole vaja enam MP-3-me osta kuna tema hunktsioonid on juba olemas telefonides alates 2001 aastast. Projetorid Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk dataprojektor (ingl Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne.
tavaline äri kasutamiseks, enamik loodud esitlusi kasutades PowerPoint põhineb tema vaikepaigutus ja fondi valikuid. 3.3Operatsioon PowerPointi esitlusi koosneb mitmest üksikuid lehti või "slaidid". NN "slide" analoogia on viide diaprojektorit. Slaidid võib sisaldada teksti, graafika, heli, filmide ja muude objektide, mis võivad olla paigutatud vabalt. Ettekandes saab printida, ilmub live arvutis või navigeerida läbi käsul saatejuht. Suuremate publikule arvuti ekraan on sageli videoprojektor. Slaidid saab ka aluseks webcasts. PowerPoint pakub kolme tüüpi liikumisi: Sissepääs rõhk ja väljumise elementide slaidil ise kontrollib, mida PowerPoint kutsub Custom Animatsioonid. Transitions, teiselt poolt on liikumine slaidide vahel. Neid saab animeeritud erinevatel viisidel. Custom animatsiooni saab luua väike lugu lauad animeerimine pilte siseneda, väljuda või liikuda. PowerPoint pakub mitmeid funktsioone, mis pakuvad paindlikkust ja võimet luua professionaalne esitlus
”). Kaitsekõnes võiks kirjeldada valitud teema aktuaalsust ja olulisust, töö kirjutaja eesmärke ja põhiseisukohti, olulisemaid saadud tulemusi, oma järeldusi, milleni jõuti. Kaitsmisel öeldakse sõnum välja lühidalt ja selgelt, vältides mitmetähenduslikkust, tühje sõnu ja lõpuni väljaütlemata mõtteid. Näitlike vahendite kasutamine kaitsekõnes aitab kuulajatel paremini kõnet jälgida ning lihtsustab kaitsekõne pidamist. Näitlikustamiseks on kasutada videoprojektor. Slaidide ettevalmistamisel peab arvestama, et tekst olgu lühike ja selge, olulist on võimalik esile tõsta kas raami ümber joonistades või teisi kirjastiile kasutades, kiri peab olema piisavalt suur (soovitatav vähemalt 20 punkti), kirjastiil graafilisele esitlusele sobiv (Arial, Verdana). Tuleb jälgida, et ühel lehel või slaidil ei oleks liiga palju informatsiooni. Enda jaoks võiks kaitsekõne vormistada kirjalikult
Kasutatav lahutusvõime peab olema toetatud nii videokaardi kui ka monitori poolt. · Värskendussagedus (refresh rate) on (kineskoopmonitoridel) ekraanipildi taasesitamise sagedus ning iseloomustab seega pildi värelust. Levinud on sagedused 60, 70, 75, 85, 100 jne. hertsi. Silmade tervishoiu huvides tohib kineskoopmonitoridel kasutada värs- kendussagedusi alates 75 hertsist, sest sel juhul ei ole pildi värelus enam tajutav. Videoprojektor e. kuvaheiduk projitseerib videosignaali põh- jal nähtava kujutise kuvaekraanile. Tüüpilised lahutusvõimed on 800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog. Kuvaheidukid, mis emiteerivad valgusvoo 10001500 luumenit, sobivad väiksema-
annaabi.ee 
