(täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme Käändelised vormid (teonimi), gerundium (gerundiiv), supinum (supiin) Verbi põhivormid (I olevik; II minevik): Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma I pv lõppeb alati o-ga; praes. ind. act. sg 1 ma võidan II pv lõppeb i-ga; perf. ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act. võitma; võita; võitmine
Locus regit ctum koht juhib tehingut, tehingu tegemisel kehtib selle maa seadus, kus tehing tehti. 15. Nuptis cnsnsus facit üksmeel teeb/sõlmib abielu 16. Superficis sol crdit maatükile püstitatud ehitis kuulub maa omanikule. VERBID Verb jaguneb ainsusesse ja mitmusesse. Ainsuses mina, sina, tema. Mitmuses meie, teie, nemad. Sg 1. Sum 2. Es 3. Est Pl 1. Sumus 2. Estis 3. Sunt Verbi põhivormid Verbil on neli põhivormi. Vinco, vici, victum, ere Vinco praed. id. act. Sg 1 ma võidan Vici perf. ind. act. Sg 1 ma võitsin / olen võitnud Victum partic. parf. pass. võidetud Ere infinit. praes. act. võitma/võita/võitmine näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni Veni, vidi, vici Neljandat põhivormi tähistatakse sõnastikes lühendatult, infinitiivi lõpp liitub esimese põhivormi viimase konsonandi külge. Inf. lõpud I are II ére (pikk e) III ere (lühike e) IV - ire
act Excuso, avi, atum, are Vabandab,õigustab scripsistis Pl 2 Perfe ind act Scribo,scripsi,scriptum,ere kirjutasite agnoscit Sg 3 Praes ind act Agnosco, novi, nitum, ere Tunneb, tunnustab obligavi Sg 1 Perfe ind act Obligo, avi, atum, are sidusin demonstrant Pl 3 Praes ind act Demonstro,avi,atum,are Näitavad, selgitavad vincit Sg 3 Praes ind act Vinco,vici, victum, ere võidab decrevimus Pl 1 Perfe ind act Decerno, crevi, cretum, ere otsustasime permittitis Pl 2 Praes ind act Permitto, misi, missum, ere lubate Firmavit Sg 3 Praes indact Excuso, avi, atum, are vabandab excusat 15 LK 27 XVII 1. Aut re contrahitur obligatio aut verbis aut litteris aut consensu – Leping sõlmitakse(kohustus
Style of symbolism, romanticism 3. the use of language to pick a literary genre-comedy, novel, drama, O.D (poetic form) etc. 4. the selective use of language that depends on spheres of human activity fiction, scientific prose, newspapers, official documents, business correspondenc etc. Style bears the stamp of indivual usage, that is every writer has a unique pattern/habit and abilities that form his style. This approach is best illustrated in the well-known victum of the french poet Georges-Louis de Buffon ,,Style is the man himself." Stylistics English stylistics or the study of style has not been discussed on the same scale as french stylistics, german or russian. The very term stylistics came into more common use in english only some 30-40 years ago. It was however recorded much earlier that is in 1882 for the first time, meaning ,,The Study of literary style, the study of stylistic features." A short history of the development of stylistics
varius, a, um kirju; erinev, mitmesugune, vigilia, ae f (öine) valve, valvekord; vahelduv ärkvelolek; valvsus -ve (liitub eelneva sõnaga) või, või ka vgint num. indecl. kakskümmend vehemns, entis adi. äge, vali; tugev, võimas vlla, ae f (maa)maja, talu; mõis 23 vinc, vc, victum, ere võitma, võitjaks tulema vinculum (vinclum), n köidik, ahel; pl. ka: vangla vindic, v, tum, re kaitse alla võtma; päästma; karistama viol, v, tum, re vägivaldselt kohtlema, vigastama, rüüstama; rüvetama vir, vir m mees; inimene vrs, ium f pl. sõnast vs virg, ginis f neitsi; neiu, tütarlaps virts, tis f mehisus, tublidus, vaprus; voorus, täius; väärtus vs, f, sg. veel ainult acc. vim, abl. v; pl. nom., acc. vrs, gen. vrium, dat., abl.
annaabi.ee 
