Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud
mõistuslikult, mitte emotsionaalselt. Selles staadiumis näeb naine meest potentsiaalse perekonnapeana, oma tulevaste laste isana. Ta kogub infot ja fakte mehe kohta, käitub eneseteadlikumalt ja täiskasvanulikumalt. Suhtes on vähem mängulisust ja emotsioone, rohkem argipäeva ja rutiini. Vanema tasand võiks paarisuhetes olemata olla, kuid siiski seda esineb. Kui naine käitub peamiselt Vanemana, on see pidev kontroll, näpu vibutamine ja monoloogid teemal, kuidas teine peaks elama. Vanem tahab, et asjad oleksid hästi, kuid on seejuures egoistlik ning teenib ainult enda huve. Ta küll lähtub soovist oma perekonda kaitsta, kuid seab sellega partneri Lapse tasandile ning ei võta teda võrdsena. Tegemist on näitlike situatsioonidega, kus sama hästi võib soorollid vahetada, et aimu saada partneri käitumismustritest. (Signe Kõiv 01.03.2008) 2.4. Iseenda jälgimine aitab suhet parandada
Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole laskuma, siis alustab laulu. See laul aga on väga katkeline just nagu ta lendki, sageli kaasneb veel saba vibutamine. Oma pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel, see on ligi kuu peale tema saabumist talvitusaladelt Eestisse. Pesa ehitatakse maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest, rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva. Sel ajal ei tohi metskiuru
mustal sabal külgedel valged triibud. Alamliikidel saab vahet teha suures osas ainult pea järgi. (Peksar, 2014) Lambahänilasel on pea sinakashall, üle silma valge kulmutriip. Põhjahänilase pealagi kiltkivihall, põsk mustjas ja puudub hele kulmutriip. Mustpea-hänilase pealagi on hänilase alamliikidest kõige tumedam. (Peksar, 2014) Hänilase keskmine suurus on 17 cm, kaal 18 grammi ning tiibade siruulatus 25 cm. Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest vähem ja mitte kogu aeg. Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Lainleval laululennul tundub lind olevat kui nööri otsas. (Peksar, 2014) Joonis 1. Hänilane (http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=22) 1.2 Toitumine Hänilane on putuktoiduline lind, kelle toidulauale kuuluvad eelkõige kahetiivalised, väikesed ämblikud ja mardikad, aga ka puugid, rohutirtsud ja molluskid. Sageli liiguvad toitudes
ülesannetest ja tingimustest 7. Õpetamisel tutvustab õpetaja lapsi põhiliste lähteasenditega: Käte alt läbi; Ronimine juurdevõtusammuga; Vahelduva sammuga ronimine Hüplemine ja hüpped asenditega, liigutustega (tõstmine, langetamine, hoog, lõdvestamine, kõverdamine, sirutamine, Eesmärk: 1. Aitab kaasa vereringe – ja hingamissüsteemi arengule; 2.Arenevad kogu kere lihased; 3. ringitamine, vibutamine); Jalgade asendid ja liigutused- tõus päkkadele, laskumine kükki, kägarasse, Soodustab liikuvuse, vastupidavuse, osavuse, julguse ja liigutuste koordinatsiooni arengut; 2 – 3 kõverdamine, sirutamine, hood ette ja taha, kõrvale; Kere liigutused- painutused, kallutused, pöörded, astased ei oska veel tõugata mõlema jalaga koos, maandutakse
23 Käesirutus üleval olevate peopeadega on palve nõustuda, sama liigutus peopesad all rahustab, märgistab ootamist. Ette suunatud peopesad on protesti märk, kusjuures kui sõrmed on ülal, on ta kaitse aga sõrmed all ütleb "nii, näete nüüd". Zest, kus sõrmed nagu püüavad haarata, viitab püüdele jõuda kõigini. Nimetissõrme rütmur (sõrme vibutamine) ettepoole näitab sisendamist, valitsemise soovi, ülespoole aga hoiatust. Jalarütmuritest kohtab sagedamini jalaga põrutamist, see on ähvardus Asend partneri suhtes peegeldab suhete iseloomu. Võimalikud asendid on kas vastakuti näoga, nurgaga, küljega, seljaga teineteise poole. Oluline on ka see, kas suhtleja asend näitab pinget või lõdvestust, millised on kalded, kas on puudutusi, milline on suhtlejate aktiivsus, kas asendid ja poosid ühilduvad.
Suhtlemisvahendid Käesirutus üleval olevate peopeadega on palve nõustuda, sama liigutus peopesad all rahustab, märgistab ootamist. Ette suunatud peopesad on protesti märk, kusjuures kui sõrmed on ülal, on ta kaitse aga sõrmed all ütleb "nii, näete nüüd". Zest, kus sõrmed nagu püüavad haarata, viitab püüdele jõuda kõigini. Nimetissõrme rütmur (sõrme vibutamine) ettepoole näitab sisendamist, valitsemise soovi, ülespoole aga hoiatust. Jalarütmuritest kohtab sagedamini jalaga põrutamist, see on ähvardus. Vaatle kahte küllaltki sarnast kuulaja poosi (joonis 23). Kumb kuulab tähelepanelikult? Mis on selle tunnuseks? Joonis 23.Kaks kuulajat Asend partneri suhtes peegeldab suhete iseloomu. Võimalikud asendid
annaabi.ee 
