Jumalanna Athena tunneb kangelase ära ning moondab ta kerjuseks, et keegi teine teda ära ei tunneks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Odysseus oli enne lahkumist aga andnud loa Penelopel uue mehe võtta, kui teda pole enne tagasi, kui Telemachose habe hakkab kasvama. Seega korraldas Penelope vibulaskmisvõistluse. Penelope võttis endale meheks selle, kes laskis vibunoole läbi kaheteistkümne üksteise kõrvale pandud kirve. Keegi ei suutnud seda ülesannet täita. Järgmine päev läheb Odysseus vibu laskma, tal õnnestub see ja seejärel tapavad Odysseus ja Telemachos kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
käima lükanud mingi muu liikumine ja selle peataks mingisugune muu liikumine, mis oleks võimalik. Seega on Aristotelse sõnul olemas igavene liikumapanev jõud, mis on ka esmane liikumapanija, mida ta nimetab jumalaks. Jumal ei sisalda endas mingit võimalikkust, ta on läbinisti tegelikkus ja puhas vorm (vormide vorm). Kuna Aristotlese sõnul on kõige liikuva miski liikuma pannud, siis tekitas see aga probleemi sundliikumise seletamisega (näiteks lendulastud vibunoole liikumine). Seda, et peale noole laskmist vibu enam noole liikumist ei mõjuta, kuid nool liikub ikkagi edasi, selgitas Aristoteles keskkonna kaastoimega: keha liikumisel mõjutab ta enda ümber olevat keskkonda (näiteks õhku), mis säilitab mõne aja jooksul võime panna keha liikuma. Seega oli tema sõnul keskkond vahepealne liikumapanija. Sellega leiti aga probleeme juba hellenismiajastul, kus Johannes Philopon (6. saj pKr)
ei jätnud naist üksi. Näiteks kui Herakles oli kord vihahoos tapnud ühe Oieneuse sugulase, võttis ta Deianeira kaasa, et minna temaga trahhiinide juurde pagendusse. Teel tuli neile ette lai jõgi, kus jõeületajaid oli aitamas kentaur Nessos. Herakles läks ise ees ning lasi Nessosel oma naise üle tuua. Kui metsik hobumees tahtis Deianeira ära vägistada, pistis naine karjuma, mille peale Herakles otsemaid kentauri suunas vibunoole lennutas. Enne surma jõudis kentaur öelda veel Deianeirale, et tema veri aitab tal kindlustada Heraklese armastuse. Deianeira varus endale kaks tilka kentauri verd... Eurytos. Iphitos. Omphale. Heraklese apoteoos. Ühel rännakul sattus Herakles kuningas Eurytose linna Oichaliasse. Linnas toimus parajasti vibulaskmisevõistlus, mille võitja pidi endale naiseks saama kuninga imekauni tütre Iole. Olgu öeldud, et Eurytos õpetas Heraklese lapsepõlves vibul laskma. Kuigi
deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastub endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Elastsusjõud • Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõudude tekkepõhjuseks on aineosakeste vaheline vastastikmõju. • Elastsusjõudu võib kohata kõikjal ümberringi. Seda kasutatakse näiteks vibunoole lendulaskmisel, kellamehhanismis, soengute tegemisel (juuksekumm), ukse sulguris, dokumentide kooshoidmisel (kirjaklamber) jm. Elastsusjõuga on seotud kõik põrked. Elastsel põrkel taastab elastsusjõud põrandaga kokkupuutel deformeerunud palli kuju ja tõukab sellega palli vastassuunas liikuma. Plastse põrke korral jäävad kehad kokku ja liikumine muutub vähem. Hooke’i seadus • Mõõtmised näitavad, et suhteliselt väikeste
Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma. Troojalased viisid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on alla andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi. I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga
Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma. Troojalased viisid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on alla andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi. I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta
annaabi.ee 
