eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid. Ka ilmastik oli kreeklaste kasuks. Puhuma hakkas tugev tuul, mis tekitas suuri laineid, segades foiniikia laevadel olevaid vibumehi. Seejärel kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi ja tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärslaste õnnetuseks oli ka see, et erinevalt kreeklastest ei osanud nad ujuda. Ning kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võitis selle lahingu kindla eduga.
iga lahesoppi, mis olid küllaltki riukalikud, samas kui suur osa pärsia laevastikust hukkus karile joostes. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid, segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi. Seepeale kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi, ning tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele, kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid. Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda. Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis
Esimene Eestist leitud sõjanuga oli natuke üle 20 cm. pikk, kumera selja ja sirge lõikeosaga. Laskerelvad Vibu Vibu on Eestis kasutatud esimeste rahvaste tulekust saadik. Eesti ala vanimast asulast Pullilt on leitud puust ja kivist nooleotsi, mida kasutati tol ajal suuremas osas jahiotstarbel, kuid kindlasti ka sõjas. Teada on, et Muistses vabadusvõitluses oli vibu eestlaste seas suhteliselt vähelevinud, küll aga oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis. Amb
Salamise lahing Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu.. Lahingu alguses kreeklased taganesid, juhtides pärslased sügavamale tundmatutesse kitsastesse lahesoppidesse ja väinadesse, kus väikestel kreeka trireemidel oli selge eelis suurte ja kohmakate pärsia laevade üle. Siis hakkas puhuma tugev tuul, mis tõstis suuri laineid, segades foiniikia (kes oli osa pärsia laevastikust) laevadel olevaid vibumehi. Seepeale kreeklased pöördusid ümber ning rammisid pärslasi, ning tungisid nende laevadele. Kreeka laevadel olid raskerelvastuses hopliidid, kellele kergrelvastatud pärslased olid kerge saak. Pärsia eliitüksus, surematud, põgenes laevade karile joostes lähedalolevale saarele, kus hopliidid nad leidsid ning viimseni maha tapsid. Pärslaste õnnetuseks loeti ka seda, et erinevalt kreeklastest, ei osanud nad ujuda. Kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste
rikkuses. Rooma elas põhimõttel, et ta ei saa kaitsta end küll sissetungi eest, kuid ta saab end kaitsta väljatungi eest. (Kui toimus sissetung, kogunesid piiriäärsed leegiumid ning ei lasknud enam sissetungijaid välja.) 117 CE Rooma impeerium enam ei laienenud ning võimule tuli Adrianus. ´´Adrianuse müür`` 5. RAHVASTE RÄNDAMINE (seoses Rooma riigi langusega) Algul oli põhjus eelkõige majanduslik, hiljem läks alles poliitiliseks. Erilist ratsaväge ega vibumehi Roomal ei olnud, küll aga olid väga head ja tugevad leegiumid. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi
annaabi.ee 
