Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad ,odad jne) ning laskerelvad (viibud,ammud,tulirelvad,kiviheitemasinad) Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4. vibulaskmine 5. rusikavõitlus Relvastus Aitäh tähelepanu eest Kasutatud materjalid Inimene ühiskond kultuur (raamat) http://www.slideshare.net/madlimaria/rtlikultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Keskaegsed_relva d
Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon
Rüütliratsavägi oli raske, aeglane ja halvasti manööverdav. Lahingusse sõitis rüütel tavaliselt sammu, harvemini kerget traavi. Jalaväelastel oli peale oda ja mõõga ka veel vibu. Osa jalaväest oli relvastatud ambudega, mis olid tugeva löögijõuga, kuid jäid laskekiiruselt vibudele alla (vibudel 10-12, ambudel 3-4 noolt minutis). Inglise talupoegade rahvusrelvaks olid pikkvibud, mille nooled läbistasid rüütlite kaitserüüsi veel 300 sammu pealt. Vibumehed tegutsesid hajus- või lahkrivis. 5. LAHINGUKORD JA VÄGEDE KOOSSEIS Lahingusse astus rüütel ümbritsetuna mõnedest ratsanikest (relvakandjad, ratsavibumehed, teenrid) ja moodustas nendega koos väikseima lahinguüksuse - "oda". "Oda" arvukus sõltus feodaali varakusest ja võis ulatuda paarikümnest paari inimeseni, sealhulgas mõned rüütlid nn. "ühekilbilised rüütlid", kellel polnud ühtegi saatjat. Kõrgeimaks administratiivseks ja
kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp Soomusrüüd, rõngassärgid (valge mantli ja ordu embleemiga), plaatvestid, liigesekaitsmed, 15.saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest
Gringoire tunneb kohe ära Dom Claude Frollo Notre Dame'i piiskopi. Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo (arvatavasti koos Frolloga, kes sündmuskohalt põgeneb). Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire taas meelemärkusele tuleb, ei ole tal aimugi toimunust ja otsib kohta ööbimiseks. Ta kaotab tee ja jõuab Imede Õue kus on kriminaalid, kerjused ja mustlased. Kerjused tahavad teda paljaks röövida, aga saades aru, et tal ei ole raha, viivad nad ta oma ,,kuninga" ette, kes on Clopin Trouillefou, mees kes rikkus ta etenduse.
Quasimodo kuulab sõna ja nõustub võõrale järgnema. Gringoire tunneb kohe ära Dom Claude Frollo Notre Dame'i piiskopi. Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo. Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire taas meelemärkusele tuleb, ei ole tal aimugi toimunust ja otsib kohta ööbimiseks. Ta kaotab tee ja jõuab Imede Õue kus on kriminaalid, kerjused ja mustlased. Kerjused tahavad teda paljaks röövida, aga saades aru, et tal ei ole raha, viivad nad ta oma ,,kuninga" ette, kes on Clopin Trouillefou, mees kes rikkus ta etenduse.
-) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder, siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist, lisaks veel nisu, herneid, ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest eestlased polnud väga osavad vibumehed ning toimus ka mesilaste kasvatamist lõuna- Eestis ja see oli ainus magus asi. Enamik käsitööst tehti kodus ning tekkima hakkas kujunema omaette käsitöö alaks sepandus. -) Tekkima hakkasid ka varalinnalised asulad, mis tegutsesid kaubanduskeskustena ning seal olid ka käsitöölised. Osadest kujunesid hiljem välja linnad, nagu Tartu ja Viljandi, kuid osadest ei kujunenud välja linnu (nt Otepää, Lihula, Varbola). Sellegi poolest ei olnud
annaabi.ee 
