Kildmastikasfalt ja poorne asfalt: · esmajärjekorras rullida raske siledavaltsilise rulliga · vibrorulliga rullides teha kõige rohkem 3 käiku vibratisooniga · poorset asfalti mitte rullida kummiratastega rulliga kuna on hädaoht, et pealispinna tühimikud vähenevad Erinevused vibrorulliga rullimisel: · manööverdamisel lülitada välja vibroseade õigeaegselt. · Laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita. · Vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksusele rulli tootja soovitusel. ( kattekiht kürge sagedusega, paksud kihid alates 8cm madala sagedusega) · Mitte sõita liiga suure kiirusega on hädaoht ,,pesulaua" moodustumiseks. · Tõusudel ainult ülesmäge sõites tihendada vibratsiooniga, allamäge staatiliselt. Kui segu temperatuur on alla 100kraadi, siis ei tohi enam vibroga töötada vältimaks killustiku
on kinnitunud ekstsentrilisele väntvõllile, mida ajab ringi elektrimootor. Raamsaed jagunevad kahte gruppi: levinum on ülemise ajamiga raamsaag, mille käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused: saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised: suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk,
-tugev vall rulli ees liiga madal rullimis temperatuuri näitajad: -kate jääb poorseks -võib enne aegselt puruneda -liikluse all järel tihenedes ebatasaseks formeeruda. 58) Eritijäiga asfaltsegu tihendamine tähtis: -püüda laoturiga hästi tihendada -kõrge segutemp rullimisel -rullida võimalikult katkestamatult 59) erinevused vibrorulliga rullimisel: -manööverdamisel lülitada vibro välja õige aegselt -laoturiga vähese tihendamise korral teha eelrullimine ilma vibratsioonita -vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksustele rulli tootja soovitusele -ei tohi sõita liiga kiiresti võib tekida ''pesulaud'' -kui segu temp alla 100C siis vibrot kasutada ei tohi 60) pneumorulliga rullimise iseärasused: töös metallvaltsiga rulli järgi: -niisutada nii vähese veega kui võimalik töös vahetult laoturi taga soojade rehvidega sõita ilma niisutuseta
· Kasta sageli veega, pihustades pealiskihile · Kasuta soojusisolatsiooni (jäta betoon kolmeks päevaks temperatuurile +10°C) 2.10 Raketise eemaldamine Reeglid raketise eemaldamiseks: · Raketise võib eemaldada vaid siis kui valatud betoon on kivistunud, st kui ei ole enam deformeerumise ega kokkuvarisemise ohtu. (selle ala spetsialistid peaksid otsuse tegema vastavalt standardtabelite andmetele!) · Raketis eemaldatakse järk-järgult, ilma löökide ja vibratsioonita. · Raketise eemaldamiseks ei ole lubatud kasutada haamrit. · Kõigepealt eemaldatakse raketis sammastelt ja seintelt ning alles seejärel taladelt ja lagedelt. · Suured pinnad (nt laed) peaksid olema endiselt lisatugedega toetatud. 14 2.10.1 Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine: · Eemalda vardad · Täida augud või kata need plastkorkidega
ülejäänud teljest; 3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama Ereeglile nr 79 või direktiivile 70/311/EMÜ; 4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Roolihoobadel, varrastel ja võllidel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi; 5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE); 6) ainult õhk, vedelik ja elektriajamiga rooliseade on keelatud. Kontrollimine: 1) TÜ vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);