üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks. Kajalood hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva kalaparve vahelist kaugust. Võrgusond - näitab traalnooda ülemisele selisele kinnitatud seadme abil traalnooda vertikaalava ja traali sisenevat kala, mis kuvatakse roolimajas kuvarile. Täitumisandurid - kinnitakse traalnooda kalakotile, mis annavad signaali kalakoti täitumisest roolimajas kuvarile. Vahekauguse andurid - traallaudadele kinnitatavad andurid, mis
1.Kersalu küla kujunemine 1.1 Kersalu küla Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks. Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000
põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva 7 valla koostöös ning kuulub Võrtsjärve Sihtasutusele. Sealt saab eelkõige infot puhke- ja turismivõimaluste kohta Võrtsjärve ümbruses ning tellida kalepurjekasõitu. Hoone on sobilik mitmesuguste ürituste (koolitused, seminarid jms) läbiviimiseks. Võrtsjärve kaldal asuval puhkealal on ka puidust vaatetorn ning paadisild. Sobilik paik paatide vettelaskmiseks. 4 Uuringu eesmärgid Uuringu esmärgiks on teada saada: 1. Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajaprofiil; 2. külastuse motivatsioonitegurid; 3. Võrtsjärve Külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja kui reisisihtkoha positiivsed ja negatiivsed küljed. Andmete kogumine Andmeid koguti paberankeetide abil
jää veel kandis. Laeva vettelaskmine oli suursündmus ja toimus talgute korras. Kokku tuli mitusada inimest sadakonna hobusega. Talguliste toidu eest kandis hoolt laeva omanik. Siin ei hoidnud kokku ka kõige ihnem mees. Tapeti mitukümment vasikat ja siga. Sülti tehti suurtesse toobritesse ja leiba küpsetati terved mäed. Õlut ja viina olevat andnud kokku vedada. Seda kõike muidugi suure laeva korral. Mida väiksem laev, seda väiksemad ka talgud. Laeva vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne, nn vaake. Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja, põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. Vaier veeti hobusega pingule, tagant anti hoogu ja laev libises jõnksu edasi
avariijuhtimise nuppu ja ankruketti viiratakse senikaua, kui hoitakse näppu nupul. Teisel juhul vastava lülitiga KJP-l seadistatakse nõutav viiratav keti pikkus ja vajutatakse nupule "automaat". Viiratud keti pikkust kontrollitakse signaallambiga SL 1 ja näidiku N skaalaga. Lamp SL 1 süttib kui vajutada ükskõik millist nuppu ja kustub, kui kett on väljunud klüüsist 2m ulatuses. Seejärel süttib signaallamp SL 2 näidates, et ankur on vettelaskmiseks valmis. Signalisaatoriteks on mikrolülitid 13, millised lülitatakse reduktori R võllil oleva nukiga. Reduktor R on kinemaatiliselt seotud ankrupeli võlliga. Näidik N on elektriliselt seotud selsüünanduriga SA, mille ankrut pööratakse samuti reduktori R võlliga. Automaatreziimis viiratava ankruketi pikkust kontrollitakse selsüünanduriga, mille signaaliga ankrukett pidurdatakse. Pneumohüdrauliline süsteem töötab mõlema reziimi puhul ühtmoodi. Nupu
500 miili kaugusel. Kuid mitte ükski teine laev ei olnud nii lähedal, kui too salapärane alus, mille tuled näisid helendavat kõigest kümne miili kaugusel. Neljas ohvitser Boxhall nägi aurikut läbi binokli. Kui ta üritas laevaga ühendust võtta morselambi abil, tundus talle, nagu laev vastaks talle, kuid ta ei suutnud vastust lahti mõtestada ning oletas lõpuks, et tegu võis olla vaid kauguses vilkuva topitulega. Paaditekil hakkasid madrused tegema ettevalmistusi päästepaatide vettelaskmiseks. Kõik paadid kokku mahutasid 1178 inimest, kuid laeval viibis 2206 inimest. Seda arvude lahknevust ei teadnud ükski reisija, küll aga mõned meeskonnaliikmed. Kuid ka nemad ei muretsenud üleliia, sest kõik teadsid, et ,,Titanic" on uppumatu. Inimesed polnud paaditekil paanikas, küll aga segaduses, sest neil polnud mingeid juhendeid, kuhu oleks märgitud, millise paadi juurde tuleb minna. Meeskonnal küll aga oli selline nimekiri olemas, kuid keegi ei vaevunud seda järgima
-Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja seejärel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut aurutati planke 2-3 tundi aurukastis Valitud laudadest tehti tekk. -Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laev oli valmis ,lasti ta vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks tehti seda kevadel või suvel Lausrannikul aga veeti laev varakevadel, kui jää veel kandis vette. -Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne nn. vaake. -Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. -Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja ,põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. -Enne vettelaskmist pandi laevale nimi .Keskmiselt kolmandikule laevadest pandi naise nimi
annaabi.ee 
