anineid, 7. Mis ülesannet täidab taimejuur?(vaata tv 26) V: 8. Mis ülesannet täidab sambliku talluses, seeneniit ja vetikas? V:Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust, nii talletavad and vetikate jaoks vett. Seeneniidid varustavad vetikaid ka mineraalainetega: nad eritavad ainet, mis muudavad kivimites ja tolmukukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Seeneniidid ise saavad eluks vajalikke organnilisi ühendeid vetikatelt, kes neid fotosündeesil toodavad. 9. MIllised samblikud, on õhusaastuse suhtes kõige tundlikumad? V: Pöösassamblikud. 10. Mis tingimusi vajavad samblikud kasvamiseks? V: Samblikud on vähenõudlikud ning haruldase vastupidavusega ebasootsatele looduslikele tingimustele. Nad suudavad elada äärmuslikes temeratuuritingimustes, taluvad hästi kuivust ja toitainete vähestust. Kuid vajavad puhast õhku. 11.Milles seisneb seente tähtsus?
Hüpotaalamuse ruumisäästlikkuse ja kompaktsuse tõttu oli aga võimatu öelda, millised neuronivõrgustikud sellega täpselt tegelevad. Närvirakkude elektroodidega stimuleerimisest polnud kasu – elektriline stimulatsioon mõjutab reeglina liiga laia ajupiirkonda. Charles Zuker Columbia ülikoolist ja toona veel tema juhendamisel doktoritööd kirjutav Yuki Oka otsis abi optogeneetikast. Meetod hõlmab endas huvipakkuvate rakkude genoomi täiendamist vetikatelt pärinevate geenidega, mis annavad juhiseid valgustundlike valkude tootmiseks. Loomadele ebatüüpilised proteiinid muudavad valgustundlikuks terve raku. Nõnda on võimalik ajurakke kindla lainepikkusega valgust kasutades panna neid laenglema käsu peale. Mõne aasta eest kasutati sama lahendust geneetiliselt muundatud hiirte nälgima ja õgima panemiseks. Kuigi taolised katsed võivad tunduda esmapilgul julmana, aitavad need paremini mõista
Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga
· Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne.
lastes. Soojad mereed, osa väga mürgised, surmav. Läänemeres meririst, pole ohtlik Meriroosid: paiksed loomad, põhjas kinni. Üksikud polüübid, vahel liiguvad aeglaselt libistades. Elavad vees kus piisavalt soolane Korallid: väikesed, mõne mm pikkused polüübid, elavad tihedalt üksteise kõrval moodustades kolooniaid. Vees, kus piisavalt soolane, pinnale kinnitatud. Alaosa ümber kõva lubiainest skelet. Suurim korallriff- SUUR VALLRAHU Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad. Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised, mürgid, tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise Okasnahksed: merisiilikud, meripurad ja meritähed Mere põhjas, ei ela magedas vees. Läänemeres meritähti ja
· 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim: · Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi. · Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem. · Mida rohkem on järves mineraalaineid , seda rohkem on taimi ja loomi · Huumusainete sisaldus määrab järvevee värvuse ja läbipaistvuse, mida enam huumusaineid, seda pruunim ja läbipaistmatum on vesi · Kõige suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1
See moodustab kaitsva kihi külma eest, et elu saaks selle all jätkuda. Elu mootoriks on seotus. Kõik on üksteisega seotud. Miski pole sõltumatu. Vesi ja õhk on lahutamatud: ühendatud igaveseks ja meie eluks Maal. Pilved moodustuvad ookeanitest ja toovad vett maismaale, kust jõed viiavad selle vee tagasi ookenidesse. Jagamine on kõige alus. Rohelus, mis paistab pilvede vahelt, on õhuhapniku allikas. 70% sellest gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks, tuleb vetikatelt, mis annavad ookeani pinnale tooni. Meie Maa tugineb tasakaalul, milles igas olendil on oma roll täita ,ja eksisteerib ainult tänu teise olendi eksistentsile. Vaevumärgatav ja õrn harmoonia, mida on lihtne rikkuda. Korallid sünnivad vetikate ja kooriku sümbioosist. Suur Vallrahu Austraalias rannikul on üle 350 000 ruutkilomeetri suurune ning on koduks 1500 kalaliigile, 4000 limuseliigile ja 400 koralliliigile. Iga ookeani tasakaal sõltub nendest korallidest.
annaabi.ee 
