(Saaremaalt-Hiiumaalt lääne poole minnes aina sügavam ja ei soojene suvel ega jäätu talvel) Inimtegevus: transpordikoridor (laevad) - võõrliikide kaasa tulemine kalandus veeturism Reostus: oma väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu reostub kiiresti nt. fosfori- ja lämmastikuühendid põllumajandusest ja reoveest -> vetikate vohamine -> liiga palju toitu -> veeloomad ei jõua ära süüa -> surnud vetikamass vere põhja -> kogu hapnik kulub selle lagundamiseks ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD
Õitsengutega kaasneb sageli ulatuslik ööpäevane vee hapnikusisalduse kõikumine. Päeval, kui fotosüntees on intensiivne, võib hapniku küllastus vees ulatuda kuni 200 protsendini. Peamiselt vetikate enda tarbimise tõttu võib see kahaneda öö jooksul mõne protsendini. Selline pikemat aega kestev kõikumine avaldab halba mõju eelkõige kaladele. Näiteks 2002. aasta augustis põhjustas sinivetikate vohang Peipsi järves kalade hulgihuku. Kui vetikamass järve põhjas laguneb, võib samuti kaasneda hapnikuvajak, mis avaldab negatiivset mõju põhjaloomastikule. Kui lagunemine leiab aset jää all, võib hapnikupuudusse jääda kogu veekogu, sestap võivad kalad talvel hukkuda. Vetikate kahjulikku mõju seostatakse nende võimega eritada keskkonda toksiine ehk mürke, mis peale vee-elustiku võivad mõju avaldada ka inimesele. Paljud vetikate toksiinid mõjutavad ka teisi vetikaid
· Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut.
insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm,
paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel intensiivistub kasv. Sargasso mere läbimõõt on 2500 miili, pindala 3 milj km2, biomass m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift. Erinevate tuultega paigutub vetikamass ümber. Aegade jooksul on juurde triivinud mõned liigid Põhja-Ameerikast. Puudutaksin veel Vaikse Ookeani Indo-West troopika alaregiooni (Indo- West Pacific region) ulatub Ida-Aafrikast Kesk- ja Lõ-Ameerikani, hõlmab India Ookeani ranniku incl. Indoneesia, N-Austraalia ja Vaikse Ookeani arhipelaagid (Mikroneesia, Melaneesia, Havai ja Polüneesia. See on bentose poolest kõige liigirikkam ala troopikas. Põhjusteks üheltpoolt tohutu ulatus (22 000 km Ida- Aafrikast viimase
Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist. Surnud vetikamass vajub veekogu põhja ning selle lagundamisel tekib hapnikupuudus. Reostavad ka raskemetallid, elavhõbe, plii, kaadmium jne. 21. Eesti rannikumere parameetrid (erinevus piirkonniti). Rannikumeri on enamasti madal (Gotlandi nõos 246 m). Soome lahes ulatuvad sügavused 135 m-ni, Liivi lahes 60-65 m ja Väinameres 5-24 m. Madalamates osades Väinameres ja Liivi lahes soojeneb vesi põhjani. Ka miinimumtemperatuurid tekivad varem ning püsivad kauem ja meri on pikka aega jääs
ebasoodus hapnikureziim: vetikaterikas pinnaveekiht on hapnikuga üleküllastunud, alumistes veekihtides neelavad aga hääbuvad ning settivad planktonorganismid lagunemisel vees lahustunud hapniku, põhjustades seal hapniku vaeguse või täieliku puudumise. Vetikate arenguks vähem soodsate tingimustega nn makrofüütsetes järvedes suureneb orgaanilise aine produktsioon toitainete juurdevoolu puhul hoopiski suurtaimede arvel. Nii settiv vetikamass kui ka suurtaimede jäänused on peamine järvede mudastumise põhjus. Orgaanilise aine poolest rikas mudasete mõjustab omakorda järve oluliselt, kahandades vee hapnikusisaldust ning rikastades vett biogeensete ainetega (viimased lahustuvad mudast vette tagasi). Veekogude eutrofeerumisel muutub nii vetikate kui suurtaimede liigiline koosseis, liigirikkus, dominandid. Hüportroofsetes ehk liigtoitelistes järvedes vohavad sageli sinivetikad, mille ainevahetuse ja laguproduktid on toksilised
annaabi.ee 
