liikide tunnuste varieeruvust kui ka seda, kas antud kohas üldse leidub enim levinud suursamblikke. Esimesel juhul on vajalik koosluse analüüs prooviruutudel. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid. SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe. Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning samblik sureb. Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud, keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud). 1. Saastatud tsoon: · harilik hallsamblik · liudsamblik
Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. [2] [3] 7 2.2. Lihhenoidikatsioon Eestis Töid lihhenoindikatsiooni alal on Eestis tehtud üle 35 aasta. Enamik uuringuid on tehtud linnades, et hinnata seal õhu saastatuse taset. Uuritud on põlevkivikaevanduste ja põlevkivil
kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. 7 3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena
happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO 2, ka nemad surevad. Samblik hävib. 5 4. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi)
tasemel), käsitatav iseuueneva reguleeruva süsteemina. B-d on aineringele ja energiavoole lahti, siiskieraldab mõnd neist ümbrusest membraan (nahk, rakukest), mis teeb ainevahetuse ja energiakasutuse valikuliseks (nt. kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust). Biotiik reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on aeroobsed tiigid, milles orgaanilist ainet lagundavad bakterid saavad hapnikku vetikailt. Põhipuhastiks sobivad nad soojas kliimas, Eestis kasutatakse neid peamiselt järelpuhastina. Biotoobikaitse loomade elupaikade kaitse. Biotoobi kandevõime suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise rezhiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2.
annaabi.ee 
