Püramiid- vorm tekkis astmikpüramiidi asmete täitmise teel. Põhiplaaniks ruut. Sees olid käigud, mis viisid hauakambrisse. Püramiid laotud kiviblokkidest(Iga kaal mitu tonni). Pealispind kaetud kiviplaatidega. Tutanchamoni haud- leiti puutumatuna 1922, annab teabe matusekommetest ja kunstist. Kunsti traditsioonid- püsivad, säilisid sajandeid. Egiptuse jumalad- Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Jumalal oli inimese keha ja Jumala pea. Sobek(krokodillipäine vetevalitseja), Hathar(lehmapäine armastuse-, tantsu- ja muusikajumal), Horus( haukapäine Ülem- Egiptuse valitseja abiline), Seth( tundmatu eluka peaga Alam- Egiptuse esindaja), Anubis(saakalipäine surnutejumal) Egiptuse sammas- 16-tahuline(protodooria), papüüruse moodi. Templid- matuse, oru, kalju, päikese Põhiliselt usuti hauatagusesse ellu(sellesse panustati) Ajalooline periodiseering Vaaraode kujutamine-
rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad Vana Riik: Harus hauka kujuline või hauka pea ja inimese kehaga. Valitseja abimees Alam Egiptus: Seth Tundmatu eluka peaga, kehastas korralagedust ja sõdu. Anubis Musta saakali peaga jumal, surnute jumal. Sobek Krokodillipäine vetevalitseja. Hathor Lehmapäine, soosis armastust, tantsu ja muusikat. Thath Iibisepäine, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kaitsja. Uus Riik: Amon Peajumal Ra (Re) päikesejumal Amon-Ra uus peajumal, Amon ja Ra ühendati. Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga olend. Sfinks Chepreni püramiidi juures. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised.
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15
Relieefidele kujutati loomi: lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarv, samuti oli seal ka ornamentikat. c) Marduki tempel-nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele. 7. Missugune oli Egiptuse usund, kuidas nad kujutasid kunstis jumalaid, too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8. Nimeta ja kirjelda 4 haudehitise tüüpi, nimeta kuulsamad! Mis on meie jaoks positiivset egiptuse haudehitistes? Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid. a) Mastabad-koosneisd maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. b) Astmikpüramiid-kerkis kõrgusesse aga tõustes pidi kivikuhi ahenema.
Valitsejate kasutada oli ka järjest kasvav orjade hulk, keda kasutati näiteks püramiidide ehitamisel, nad olid elavad tööriistad (Alpatov 1973). Polüteism VanaEgiptuse usk oli polüteistlik, austati kümneid jumalaid, keda armastati: jumalaid kummardati iga päev, neile toodi ohvreid ja nende auks püstitati templeid. Vanemaid jumalaid kujutleti eelkõige loomadena, kunstis omistasid nad omale looma peaga inimese keha, sellised on näiteks krokodillipäine vetevalitseja Sobak, lehmapäine rõõmu, muusika ja tantsu jumal Hathor. Egiptlased ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutab endast inimese peaga püha lõvi kuju. Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003) Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude
22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga.
60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga.
Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja lõpu juurde kuulusid maagilised toimingud, ühised palvepöördumised üleloomulike vaimolendite poole. Kui tihti oli selleks vaja koguneda kodudest eemale hiide või mujale, seda me ei tea. Põllusaagi koristamise järel peeti lõikuspüha, kalapüügihooaja algul pöörduti palvusesõnadega vetevalitseja poole, eraldi tähtpäevaks sai karja esmakordse väljalaskmise päev, jne. Aastaringi täissaamiseks on olnud enam kui üks võimalus. Taimekasvu järgi võib selleks olla sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt, põlluharija aastalõpu määrab saakide salvesaamine. Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid
annaabi.ee 
