Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema.
teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha. Seejärel kutsus vetevaim teda oma ema juurde võlga tagasi saama, kuid Alevipoeg mõistis, et vetevaim tahab teda varanduse juurest ära meelitada, seega saatis ta vetevaimuga kaasa hoopis kannupoisi. Paharetid panid kannupoisi söögilauda ja hakkasid arutama. Samal ajal kartis kannpoiss, et peab surema Alevipoja ahnuse pärast. Paharetid hakkasid aga kannupoissi loopima, mille peale tuli ta mõttele, et mõõdaks ära toa. Kui ta ukseni jõudis, hüppas ta üle läve ja jooksis kuni jõudis maa peale. Kannupoiss ajas Alevipoja jälgi, kuid teda ajas taga vetevaim. Viimane kutsus kannupoissi jõudu katsuma ja too nõustus. Nad läksid Närska mäele,
on kõige vägevam, kellest saab kuningas. Selleks osutub Kalevipoeg. Kui värske kuningas maad künnab ja peale mitmepäevast tööd raskesse unne heidab, söövad hundid ta hobuse ära. Hea hobuse söömise tõttu oleks Kaleipoeg vist terve huntide soo maapeal ära tapnud, kui öö vastu poleks tulnud. Läks siis Kalevipoeg Alevipoja ja kulleriga jalutama, kui nad juhtusid Kikerpära sohu. Sealt leidsid nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele
suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega. Öine nõuandja ütles, et Kalevipoeg peab oma rahvast valitsema hea käega, muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis selle Kääpa jõest. Mõõk sooviski sinna jääda
saab kuningaks. Viskasid nad siis kivi üle järve ja tuli välja, et Kalevipoeg oligi see kõige suurem ning päris isa trooni. Kündis ta siis maad ja hoolitses ilusti talu eest, kuni tuli sõjakuller, kes teatas tulevast sõjast. Ühes järves elasid kaks pahareti poega, kes läksid sohu uut elukohta otsima. Kalevipoeg juhtus aga sealt mööda minema ning paharetid palusid ta abi maajagamisel. Alevipoeg hakkas siis ise maad niitma ja sattus kokku kurja vetevaimuga. Mees tegi talle nalja, et tahab veevoolu seisma sundida. Vetevaim sellepeale oli nõus talle tooma kaabutöie taalreid. Alevipoeg tegi sisi maa sisse augu, pani sinna kaabu, kuhu pidi vetevaim raha panema ja selle põhja tegi augu. Vetevaim oli kõik oma raha juba sinna ära viinud, aga kaabu ei saanud ikkagi täis. Läks ta siis koos kannupoisiga vanemate juurde raha tooma. Alevipoeg selel ajaga viis raha juba ära. Tagasitulles hakkas ta Kalevipojaga rammu proovima. Vetetaim kaotas
Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal? Kes palub verd mitte valada,hommikul Kp ei tea mis oli uni jam is paris ja saadab kaskjala sojateadet edastama130-138, kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust. Paharet veab lopmatusse kaabusse kulda, Kannupoiss laks vetevaimuga kaasa kulda juurde tooma, ta voeti kinni aga kavalusega sai vabaks, nad katsusid joudu150Kp palub Ap Soome sepale vola ara viia152,otsustab Tartu ja Tallinna rajada. Kp toob kaevust nutva Ilmaneitsi sormuse155, sortsid viskavad veskikivi kaela. 11. Kp toob jalgsi laudu ule Peipsi, sorts tekitab laineid. Teiselpool kaldal jaab Kp magama, sortsi hiilib ligi j varastab mooga mis kukub káápa joke 160-164, Kp hakkab argates seda otsima, leiab joes pohjast ja otsustab
koormate viisi, kuid kaabu ei saanud täis. Vetevaimu vara hakkas lõppema, Alevipoeg ei tahtnud kaubast loobuda. Vetevaim pakub talu võla katteks, Alevipoeg saadab kannupoisid talu kaema. Pahareti pojad hakkasid kannupoissi pillutama. See ütles, et tahab tubade suurust mõõta. Nii ta minema pääseski. Vetevaim pilkas põgenevat mehikest, kuid see tegi ettepaneku rammu katsuda. Sinna satuvad Kalevipoeg ja varanduse peitu pannud Alevipoeg. Kalevipoeg pistis kannupoisi taskusse ja läks ise vetevaimuga rammu katsuma. Alustuseks lingutati kive ja Kalevipoeg oli kangem. Siis veeti vägikangast. Vetevaim lendas rägastikku, kust ta kuuel päeval end liigutada ei suutnud. Alevipoeg kuulutas, kuidas ta vetevaimult vara välja pettis. Kalevipojale aga meenus, et tal mõõga võlg veel tasumata. Kalevipoeg palus Alevipoega, et see korraldaks võla tasumise ja maksaks ka viivituse eest. Kalevipoeg mõtiskleb ja otsustab sõjapõgenike tarbeks tugevad linnad ehitada. Ta kavatseb Venemaalt laudu tuua
tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et
annaabi.ee 
