1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1) vooruvahetuse dünaamikat (vooru algus, lõpp, pealerääkimised, pausid, hingamine voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud).
koodivahetust (code-switching), kus ühes keeles vestlusesse pikitakse väljendeid või mõisteid teises keeles. Ühise keele puudumine Kui vestluspartneritel ei ole ühtegi (võõr)keelt, mida kõik osapooled oskaksid, on vaja kolmandat isikut, kes tõlgiks. Tõlgi vahendusel suhtlemises tekib aga mitmeid küsimusi, näiteks: kas ta peaks tõlkima ainult sõna-sõnalt teksti või kasutama ka isiklikke teadmisi vestluspartnerite kultuuriruumist ja tõlgendama lisaks ka tekstiga kaasnevat konteksti ning tausta? Sageli on tõlk ühe vestluspartneri rahvuskaaslane, mis mõjutab märgatavalt vestluse võimutelge, luues situatsiooni, kus kaks inimest on ühe vastu ja saavad omavahel ridadevahelist teksti vahetada, mis võib võõrkeelsele partnerile mõistetamatuks osutuda. 2 Kultuuridevahelise suhtlemise mõistmine
" ,,Ära pane teda tähele." ,,Tee, nagu sa ei märkakski seda." ,,Ära võta seda tõsiselt." ,,Ta ei mõelnud seda nii." ,,Ära neile ometi seda rõõmu tee, et ütled, et sa neid kuulsid." Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad. Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas
kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad.
kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad.
mõõtmed, valgustus, temperatuur. Inimesed kaitsevad teatud territooriumi -- kas nähtavat või nähtamatut. Oma territooriumil on psühholoogiline eelis. Kõrgema positsiooniga inimestel on tavaliselt: - parem ja suurem territoorium; - kaitsevad oma territooriumi paremini (sekretär); - sisenevad vabamalt madalama staatusega töötajate territooriumile, neil on rohkem vabadust. Inimesel on vaja määratleda omaenda territooriumi piirid - me määratleme suhtlemisdistantsi vestluspartnerite ja enda vahel. Ruumiline ja keskkonnakäitumine võivad peegeldada juhtimisstiili. Kontorimööbli paigutus võib luua mulje staatuse erinevustest või avatusest. Juht, kes räägib alluvaga laua tagant, on ilmselt nõus vähem järeleandmisi tegema kui see juht, kes läheb ruumis alluva kõrvale istuma. Laudade kuju poolest on muidugi kõige sobivamad ümarad lauad - rõhutab võrdsust. Istekoht laua taga mõjutab inimeste koostöövalmidust:
annaabi.ee 
