kõigil olemas, kuid iseasi, kes seda võimalust kasutada tahab. Mina pean ennast vägagi avatud inimeseks ning haaran kinni igast uuest võimalusest. Minu kui suhtleja ohtudeks on otsekohesus, otsustusvõimelisus, enese selge väljendamine ja liigne usalduvus. Olen avastanud ennast vestluses domineeriva isiksusena. Otsustamisega pole mul probleeme, kuid kui olen midagi pähe võtnud, ei ole alati mind lihtne ümber veenda ning seda annan teada ka oma vestluskaaslastele oma suhtlemisstiiliga, mõtlemata kaaslaste tunnetele või soovidele. Kui ma olen väga kindel teemas, millel soovin vestelda ning enda arvates annan vägagi selgelt edasi uut informatsiooni oma vestluskaastastele, siis mõnel korral olen tähele pannud, et jään enese selgelt väljendamisega hätta ning teised minu ümber ei mõista mind. Kõige suuremaks ohuks pean liigset usalduvust. Oma avatud oleku tõttu kipun võõraid inimesi liialt usaldama, sest kuna ma
sõnavara ja selle all kannatab tema kooliküpsus seda teeb hoopis poolkeelsus. Poolkeelsus on kahe keele mõjuväljas kasvanud inimese võimetus väljendada end selgelt kummaski keeles. Poolkeelne indiviid ei tunneta vaimsete seoste peensusi, kuna need on talletunud keeles ja neid väljendatakse kõne kaudu; ta kasutab halvasti abstraktseid mõisteid ja ei suuda nähtusi teoreetiliselt mõtestada; või ei oska ta ennast väljendada ega vestluskaaslastele arusaadavaks teha. Väljenduseks on sõnade takistatud valik, kogelemine, mitte keelestruktuuri kohaselt koostatud laused, mis on tingitud oskamatusest opereerida mõistetega ja suutmatusest hõlmata keele struktuurset süsteemi ühtne struktuur. Poolkeelsus avaldub M. Hindi järgi kolmel tasandil: mõistemoodustamisvõime vaegareng koos abstraktse mõtlemise puudulikkusega; grammatiliste seoste analüüsi ja kasutamise ebakindlus;
hea elu osa Selle asemel, et näidata, kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON Kui Sokrtaes suri, oli Platon andekamaid õpilasi Sokratesel. Platon elas aastatel 427- 347 eKr. Ta elas õpetaja traagilist surma väga üle. Võrreldes Sokratesel kirjutas Platon palju
korraldusi: "Nüüd ma panen püsti seined, nüüd ehitan katuse "jne. Laps suudab end keele abil vabamalt ja üksikasjalikumalt väljendada. Selles vanuses on talle arusaadavad mõned lihtsamad ruumimõisted(all, peal, sees).Lapse ja täiskasvanu suhtlus on valdavalt situatsiooniväline ning lapse küsimused on põhjuse-tagajärje seoste kõrval seotud uue teabe otsimisega. Laste omavahelises suhtluses on valdavaks tegevus, areneb dialog ja laps kohandab oma juttu erinevatele vestluskaaslastele, näiteks räägib ta täiskasvanu ja uttavaga teisiti kui eakaaslase või võõraga. Koolieelses eas lapse keelekasutus areneb suure kiirusega. On täheldatud, et oluline tõus ilmneb 4-aastase lapse oskuses edasi anda lihtsat jutukest ning kasutada oma jutus üha keerulisemaid lauseid. Nimetatud vanuses laps kasutab 1500-1600 sõna ning kõnekeelest saab asendamatu vahend ümbritseva uurimisel ning küsimuste esitamisel. Hilisema koolieelse ea
liikuda ka sealt edasi. Seega pole Sokratese osutatud tunnetus “tean, et ei tea”, mitte mingi ühekordne teadvustus, vaid areneva teadmise üha korduv faas ja pidev ülesanne. Sokratese arvates oli temale jumala poolt pandud kohustuse täitmine tema kaudu vahendatud jumala abi inimestele, et vabastada nad eksiarvamusele põhinevast intellektuaalsest enesegarahulolust ja teha nende teadmine selle abil arenevaks. Paljudele Sokratese vestluskaaslastele aga ei meeldinud sugugi, et nende teadmatusele avalikult osutati. Seetõttu kutsus see, mis Sokratese silmis oli tema poolt kaaskodanikele osutatud teene, viimastes esile hoopis vaenu Sokratese vastu. Iseäranis suurt pahameelt põhjustas aga see, et osa noorukeid asus Sokratest matkides samuti väljapaistvate inimeste teadmatust paljastama. Siit olevatki Sokratese kaitsekõne kohaselt välja kasvanud ametlik süüdistus – Sokrates rikkuvat
päritolust. Mõni inimene žestikuleerib palju või vähe olenemata kultuurist. Eestis žestikuleeritakse rohkem võrreldes NL ajaga Harjutus 1. tal on kõrini, või ta ähvardab 2. ah, mis sa nüüd.. PRANTSLASTE- keegi on purjus 3. helista mulle PRANTSLASTE tüdimus 4. häbi sul olgu 5. vaata mulle silma, mitte mu muskleid PRANTSLASTE- ma ei usu sind 6. tutkit, ma ei anna sulle midagi Kui kasutada žeste, siis jääb vestluskaaslastele räägitu paremini meelde. Kui on vaja midagi olulist esile tõsta, tuleb keha liigutada. Vestluskaaslaste liigutuste jäljendamine/ peegeldamine näitab koostööd, sümpaatiat, vestlusesse haaratust. (Kendon, Jokinen, Pärkson.) Sevillianas- tantsitakse vastamisi üksteise liigutusi. Käeliigutuse alustamine ja lõpetamine viitab kõnevooru võtmisele v andmisele (Duncan, Fiske) Ärevad ja depressiooni kalduvad inimesed kasutavad rohkem ennast puudutavaid žeste
annaabi.ee 
