Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega
Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. Saadejuhi esmaseks küsimuseks tuleb vastavalt informeerimise kohta et kas lennukiga Eestisse saamine oli kerge. Intervjuuritav suhtub vestluskaaslasesse viisakalt ja vastab kohaselt seda et lihtne see ei olnud, läbirääkimiste juures oli tal võimalik pilet varasemaks muuta Finair,i abiga. Hage reaktsioon selle küsimusele oli hästi pingeline ehk näopealt oli näha et sellega noor inimene nägi palju vaeva ja sai ka lõpuks piletid kätte et saaks tagasi minna. Raskused ilmnesid tal lennujaama transpordiga, et kuna põhirongid ei töödanud elektrikatkestuse tõttu, siis tuli leida mõni teine viis et jõuda
vahetuseks. Roll see on funktsionaalne üksus inimeste kommunikatsiooni protsessis, olgu ta siis kas väliskommunikatsioon (kommunikatiivne akt) või siis sisemine (mõtlemine, teadvus). II faasile on omane, et partnerid võtavad omaks teineteise aktuaalsed rollid. Teiste sõnadega öeldes kujutavad ette partnerit, tajuvad suuremal või väiksemal määral tema sotsiaalset rolli antud momendil, tema rolli grupis, tema suhtumist vestluskaaslasesse, seda individuaalset rolli, milles partner on antud hetkel ning teatud valikut tema individuaalsetest rollidest so iseloomu jooni. Seda kõike tajutakse väga lühikese aja jooksul ( selleks kulub vaid sekundeid). Ei võeta omaks mitte ainult partneri aktuaalne roll, vaid ka iseenda aktuaalne roll nähtuna läbi partneri silmade tajutakse mida partner ootab või mida mitte (asetatakse end partneri kohale). Selles faasis toimuvat võib ka nimetada rollivahetuseks.
kehakeele sõnumid ei toimi, näiteks telefonivestluste puhul. Stressiolukorras muutub inimeste hääl kõrgemaks, omandades seetõttu ebaloomuliku kõla. Põhjuseks on asjaolu, et sellises olukorras muutub hingamine katkendlikuks, mis survestab hääle loomulikku kõla. Kuulajatele võib see mõjuda ebameeldivalt. Intonatsioon: Olulist rolli mängib suhtlemisel ka intonatsioon. Sellega antakse esmalt märku oma suhtumisest vestluskaaslasesse – on see heatahtlik või üleolev. Kuid nii peegeldatakse ka suhtumist edastatavasse sõnumisse. On leitud, et kui sõnumis peituv verbaalne informatsioon on positiivne, kuid see edastatakse negatiivse intonatsiooniga, siis tajutakse kogu sõnumit negatiivsena. Intonatsiooni abil võib muuta ka teatud afektiivsete reaktsioonide tähendust. Nii võivad need olenevalt intonatsioonist ja kontekstist väljendada erinevaid tundeid,
annaabi.ee 
