Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Turjakas Leplik Kiusakas Vaikne Üleannetu Töökas Usaldatav Muinasjuttude Kade Abikaasat Isepäine Arenemisvõimeline Rahvapärane Tugisammas vestja Ihne hoidev Tõsine Tööarmastaja Kättemaksuhimuline Praktiline Ravitseja Loomaarmastaja Mõjutatav Abielus Sitke Jonnakas Abielus Optimistlik Valevanduja Nõrk Kange Ettevõtlik Otsustusvõimeline Hellitatud
pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele muret tooma
Poiss rääkis ja rääkis ja tundus ,et juttu ei lõppegi. Samal ajal kogunes sinna palju inmesi teda kuulama kuna jutt oli tõesti põnev. Ja tema hääl oli nii ilus ,et lihtsalt pani neid kuulama. Poiss lõetas kui järsku pani tähele ,et inimesed sagivad kuidagi liiga veidralt. Poemüüa tegi ukse lahti ja lasi poisi ja ta sõbra välja. Kõik aploteerisid kuna korda oli saadetud midagi väga head. Poiss ei suutnud uskuda mida ta nägi. Temas sa natukese ajaga kogu küla parim jutu vestja. Veel aega edasi sai ta üle riigi kuulsaks. Kui ta oli oma julguse kokku võtnud läks ta lõpuks koju oma ema juurde. Külas võeti teda vastu nagu kuningat aga mitte nagu vanasti kui teda halvasti koheldi. Kõik olid suureks kasvanud kuid neil oli elu palju halvem kui sel poisil. Kõik kes teda kunagi solvasid ja olid talle halba teinud palusid andeks. Kuid poiss ei suutnud neile kunagi andestada. Ta kutsus oma ema enda juurde elama ja hiljem võttis naisegi. Ja ta elas
vabadusideaalile. Novalis- Luuletaja ja filosoof. Tüüpiline vararomantik. Paljud teosed jäid lõpetamata või avaldamata va. "Ööhümnid"-biograafiliseks aluseks oli tema mõrsja surm. Teostes on reaalne hautagune maailm. Vennad Grimmid- 19.saj algus oli muinasjuttude kuldaeg. Panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Levisid laialdaselt. Kõrvale arenes kunstmuinasjutud, mis ei põhinenud rahvaloomingul, vaid fantaasial. E.T.A. Hoffmann- Rikka fantaasiaga muinasjutu vestja. Lähtub teostes kahe vastandliku maailma oelmasolust. Peetakse tugevaks mõjutajaks kogu Euroopa romantismile. A.Chamisso- Saksa hilisromantik, loodusteadlasest lüürik, kes kirjutas tragilist ja melanhoolset luulet. H.C.Andersen- Muinasjutukirjanik. Ideaalise väljendusviis, õpetlikud lood, mõtlemapanevad. Enamus muinasjutte lõppevad kurvalt. Inglismaa-Eelduseks oli tööstuslik revolutsioon-tõi kaasa mutused ühiskonnas-linnade kiire areng ja sotsiaalse probleemid
Sagedased on käte või jalgade traumad või nende ebanormaalne areng. Sama kehtib ka puusade kohta. Tavalised on ka külmetushaigused, gripp ja kopsupõletik. Kopsud on nõrgalt arenenud, samuti varbad ja pahkluud. Kaladel võivad olla kõverad jalad või deformeerunud pöialabad või on need vastupidi tugevad ja ekastsed. Vahepealset varianti ei esine. Üks Kalade salarelvi on huumor. Nad võivad naerda, et peita pisaraid. Ta on suurepärane vembumees ja haruldane anekdootide vestja, kusjuures tema muidu nii väljendusrikas nägu võib jääda surmtõsiseks või omada isegi kurvameelse ilme. Vahel on tema nali heatahtlikja leebe, samas aga karm ja armutu. Kalad peidavad enamasti oma naljatuse taha mingisuguseid emotsioone, mida nad ei taha teistele näidata. Naer on Kaladele maskiks, mis suure eduga peidab nende tõelisi tundeid. Kalad tunnevad kaasa haigetele ja nõrkadele ning põlevad soovist neid igapidi aidata. Ta ei
veeteede ääres. Nad on säilinud, kuna kaljupinnale on moodustunud klaasjas ränidioksiidi kiht. Selle läbipaistvus on erinev, vahel lausa raskesti nähtav. Paremini näha märtsis-aprillis, kui jää sulab. 1323 Pähkinänmääre rahu jagas Soome kaheks, ida osa jäi slaavi mõju alla ja lääs rootsi mõju alla. Idasoomlased on rikkamad, jutukamad, altimad väljakutsetele. Sakari Topelius (1875) ,,Maamme-kirja", on eelkõige ajaloolane, aga ka muinasjutu vestja. Karjalane- siiras, tore, pruunijuukseline, sinisilmne, sõbralik Hämelane- tõsine, karm, linakarva juuksed, hallid-sinised silmad, ebasõbralik Eelmine kord: ida ja lääne erinevused kuni keskaja kultuurini, seal hulgas muinasusust ja ristiusust. Rajati kloostreid, jutlused algasid emakeeles. Soome ristiusu tulek oli kahtlane, soome kaitse pühak on Püha Henrik, kes kirjutas ,,Helina surma" jne. Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei
helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on ,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast. 1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks. Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa
annaabi.ee 
