Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil
40.HOIAKUREFLEKS Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele (juhul, kui on oht selle häirumiseks). Hoiakurefleksid tekivad pea asendi muutumisel ruumi suhtes ja pea asendi muutumisel keha suhtes. Hoiakurefleksid seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajate lihaste toonuse ümberjaotumises. Kindlustatakse, et raskuskese jääks keha keskele/sisse. Hoiakurefleksid saavad alguse kaelalihaste lihaskäävidest, selle piirkonna naha ja liigese retseptoritest, vestibulaaraparaadist (tasakaaluaparaat), silma võrkkestast. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. 41.RÜTMILINE REFLEKS Ilmnevad eriti selgelt rütmilisel liigutustegevusel. Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel
Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll:
Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud?
90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel atoonia e. lihaste lõtvus, mis hiljem asendub sirutajalihaste hüpertooniaga (toonuse jaotamise häired), asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud?
annaabi.ee 
