li komme, kombestik, rituaal, etikett. Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust, traditsiooni järjepidavust. Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist. Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena. Konfutsius taunib kommete ebakorrektsest täitmist ja ametniku hoolimatust kombetalituste suhtes võib tõlgendada ka võimupiiride ületamisena. Mõju tänapäevani: jaapanlastele, korealastele.
kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Noor Ristikivi huvitus
Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936
Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega. Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Noor Ristikivi huvitus enesekasvatusega seotud
Enamik tema teostest on vaadeldavad kui ühiskonnakriitilised. Samas loob Unt ise uue taustsüsteemi, pseudoühiskonna. Ta naiivistab meie argiteadvust, õpetab, lihtsustab, lammutab - kujukas näide sellest on Jaan Krossi "lahutamine" memuaarseteks kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg. Vastses argimütoloogias (Unt, 1996) kordub umbes kolmandik 1993. aasta väljaande juttudest
annaabi.ee 
