1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Lutsu rahvalikult rikas koomikuanne ja seda varjundav nukker alatoon ilmnesid heas kooskõlas ta esimeses ning populaarseimas teoses, koolipõlvemälestustel põhinevas jutustuses "Kevade" I-II (1912-13); sellest kasvas hiljem seiklus- vesteline Tootsilugude-sari. Menukad olid ka varased realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapää", "Ärimehed"). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Soo" jt.). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa, melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskustemaatilised jutustused ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust. ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja,
Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS 1. Kreutzwald oli üks esimesi haritud eestlasi, kes jõudis 1833. aastal Tartu Ülikoolis kõrghariduseni. Ta töötas pensionipõlveni Võru linnaarstina. 2. tegutses aktiivse liikmena Õpetatud Eesti Seltsis (ÕES); 3
populaarne "Nukitsamees" (1920). 1920. aastatel oli O. Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid, avaldas mitu sama miljööd kujutavat romaani: "Andrese elukäik" (1923), "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Õpilane Valter" (1927), "Udu" (1928), "Pankrot" (1929). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O
Töötas ka ülikoolis eesti keele rektorina Avaldas EÕS-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest, õigekirjast oli nende probleemide esmakäsitleja Avaldas seal ka esimesed müüdid:"Emajõe sünd", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest
käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi, kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes". Kitzbergi isiklik elu oli küll mugav kuid vabrikuperemeeste vahetuse tõttu muutnud olud sundisid teda nelja aasta pärast jälle uut kohta otsima. Selle leidis Kitzberg Riias vagunivabrikus, kuhu ta 1898. aastal astus kontoriametniku töökohale. Vagunivabrikus oli tasu parem, kuid töötingimused halvemad. See kajastus ka tema kirjades. Riia kui Baltimaade
Esimeses räägib Faehlmann viljaikalduse põhjustest ja hoiatab kergeusklikke talupoegi väljarändamise eest. Teise jutu teemaks on humoristlik lugu kalendritegijast, kellega ei ole keegi rahul ja kellele esitatakse risti vastukäivaid nõudmisi. Küll süüdistatakse teda jumalasõnaga liialdamises ja selle puudumises, küll viinajoomise mahategemises ja selle soosimises jne. Faehlmanni jutuloomingut iseloomustavad vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutamine. KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt ning eesti keelt. (1819) astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda
sümbolistlike sugemetega proosa "Kirjutatud on ..." (1914), hilisemais trükkides "Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. 1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja
annaabi.ee 
