Alkoholi müügipiirangud Eesti ühiskond liigub pidevate muutuste teed. See , mis eile oli nii iseenesestmõistetav, ei pruugi seda olla enam homme. Inimest, kellega eile mõnusalt vesteldud sai, ei pruugi enam täna olla. Miks? Põhjusi võib olla mitmeid. Üks neist võib olla alkohol, mida peetakse tarkade inimeste joogiks ja mida Eesti inimesed tarbida üldiselt ei oska.Iga alkohoolne jook kustutab osakese meie reaalsustajust. Ta paneb unustama ohud ja uinutab alalhoiuinstinkti. Veidi purjus olekus istume autorooli, mis see tilk ikka teeb...... Ja jälle on juures mõni õnnetu pere. Loomulikult lasub meie valitsusel kohustus otsida meetmeid, mis vähendaksid alkoholist
viib. 10. Teos on üles ehitatud 10le päevale, millest meie lugesime 3 päeva = 30 novelli. Teoses on 7 naist ja 3 meest, kes katku tõttu Itaaliast ( Firenzest) lahkusid. 1 vanem naine tegi ettepaneku linnast üheskoos lahkuda. Läksid lossi elama, kus valiti nende seast 1, kes on ühe päeva kuninganna. Kuninganna ülesanne oli anda igaks päevaks teema, mille kohaselt tegelased/jutustajad pidid igal päeval kell kolma kokku saama, et jutte vestelda. Kui jutud vesteldud, siis nad võisid mängida, tantsida, laulda ja kui kuninganna/kuningas ütles, et aeg puhkama minna, siis nii tehtigi. 11. 3. päev 10. novell ühel Barberias elaval mehel oli üks ilus tütar Aibech, kes oli 14 aastane. Tüdruk tahtis jumalat teenida ja ta oli kuulnud, et Tuba kõrbes pidi selleks võimalus olema. Tüdruk saadeti ühe mehe juurest teise juurde kuni lõpuks Rustico juurde. Mees õpetas siis seda, kuidas kuradit põrgu ajada, et see pidavat
Meil oli lähim telefon kolme kilomeetri kaugusel, kolhoosi kaalukojas. Kui oli kiirabi abi tarvis, siis isa pani punnvõrrile hääled sisse ja kihutas kaalukotta helistama või kui võrr ei töötanud vms, siis jooksis abi järele. Mäletan mitmeid hetki, kus naabrid said omavahel kokku tee peal. Istuti teepervele maha ja jutustati, leiti aega teineteise jaoks. Olid siis alles ajad! Nüüd on kõigil meeletu tehnika, puuduvad koduloomad ja põllumaad, vestlused saavad kõik vesteldud kas telefoni teel või arvuti kaudu ja meil pole aega naabritega kokkugi saada. Paljude tööpäev möödub arvuti taga ja kodus istutakse taaskord maha selleks, et klahve klõbistada. Tunnid mööduvad ja isegi perekondade omavaheline suhtlus on muutunud põgusaks. Ema ja isa suhtlevad suhtlusportaalides ja tuleb ette ka flirtimisi võhivõõrastega, mis süvendab taaskord perekonna omavahelist distantsi, ning lapsed upuvad arvuti- ja telekamängude maailma
hooldekodu vähe, kuna vald ei ole eriti rikas kuid seevastu on vald nõus alati aitama tehnikaga. Vald abistab ka bussiga kui on vaja. Ma leian, et vald võiks natuke rohkem olla abiks, sest hooldekodu on ju üks osa vallast. Hooldekodu oli puhas ja soe, kliendid olid kenasti hoolitsetud. Kuid midagi jäi nagu hinge kripeldama. Kuna hooldekodu kliendid paiknevad kolmes eri majas, kahjuks aga puuduvad kõikides majades häirenupud. See on hooldekodu suureks puuduseks. Sellel teemal sai ka vesteldud hooldekodu juhatajaga. Puuduseks on ka see, et öövalves on ainult üks hooldaja, kes teeb oma viimase ringkäigu kell 23. 6 II osa AS Hoolekandeteenused- Tartu Kaunase Kodu Tegusam elu – sellest mõtteviisist juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks ja mitmekülgseks eluks kogukonnas. AS Hoolekandeteenused on 100% riigi kapitalil olev asutus ja allub Sotsiaalministeeriumile. AS Hoolekandeteenused hõlmab:
kehtestamis faas ja koonlaid reegleid ei ole ju paigas(Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" lk 35) ja õpilased ei tea õpetaja reegleid sest tegu on ju uute õpetajatega samas ei ole ju teada õpilase hilinemise põhjust (lk 76/77). Hilinejaid on palju sest on lihtsalt harjutud hilinema ja järelikult pole eelmised õppejõud erilist tähelepanu sellele pöördutud ja selles teemal ei ole lastega võib-olla tõsisemalt vesteldud ega ei ole tehtud järel kohtamist ( lk 77). Nendest viiest õpetajatest ainult Eesti keele õpetaja paneb reaalselt tahvlile (osa 1 min 14,04) klassi ja kooli reegleid ja eesmärke (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" Kehtestamisfaas lk 35 ), kuigi ei ole teada kas peale kirja panemist pandi neid reegleid ka paberile ja riputati kuskile klassi nähtavale kohale või mitte, et nad oleks koguaeg lastele nähtaval kohal, vajadusel peaks meelde tuletama ja saaks kuhugile osutada. Ei
· b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama) · g:j (hülgama, märgama, pelgama, pärgama, sülgama) PÕHITÜÜP ÕMBLEMA · õmblema-õmmelda-õmblen-õmblesin-õmmelnud-õmmeldakse-õmmeldud · tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le alltüüp VESTLEMA · vestlema-vestelda-vestlen-vestlesin-vestelnud-vesteldakse-vesteldud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend le · etlema, hüplema, jutlema, kaklema, mõtlema, siplema, suplema jne · ekslema, hooglema, keerlema, kepslema, kiimlema, käänlema jne · hooplema, kiitlema, looklema, seiklema, tõuklema, töötlema, uitlema alltüüp VAIDLEMA · vaidlema-vaielda-vaidlen-vaidlesin-vaielnud-vaieldakse-vaieldud
" Hüpassaare oli heliloojale kõige olulisemaks paigaks hingejõu taastamiseks, looduses uitamiseks, loometööks. Mart Saar oli väga lähedane loodusega. Muusikateadlane Karl Leicher meenutab: ,, 1947. aastal kurtis kord Mart Saar, konservatooriumis, et ei pääse linnast minema, metsa. Kutsusin siis Saare pere meie poole Mähele külla. Oli ilus pühapäevahommik, kui nad kolmekesi tulid. Tervitused öeldud, lühivestlused vesteldud, läksime Mähe metsa hulkuma. Juttu oli vähe, oli palju vaadelda, kuulata, looduses mõnu tunda... Lõunaaeg lähenes. Sammusime kodu poole. Päris maja lähedal noorte mändide vahel sõnas Saar:" Ma jään veel natukeseks metsa." Lõuna oli valmis. Saar puudus. Läksin otsima. Leidsin ta seismas noorte lopsakate mändide keskel, kuhu ta enne jäi. Ta silmitses rahulikult üht männioksa: piilus ikka ühelt ja teiselt poolt, kord ligemalt, siis kaugemalt, vaatles seda keskendunult, andunult.
annaabi.ee 
