kaubandus, äri Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus, labasus Daudet ,,Kirjad minu veskilt" Provanci elanikud L-Pr ühiskonnakihtide elu kirjeldamine, novellikogu Rolland ,,Colas Breugnon" Colas Breugnon hukkamõist sõjale Verne ,,80 päevaga ümber .." P. Fogg ,,20 tuhat ljööd.." Kapten Nemo Inglismaa Jane Austin ,,Uhkus ja eelarvamus" Elizabeth, Jane, Darcey
Ta lamas pikuti pöölmädanenud pingi all ning Mikk hakkas tooma labidat, millega koer ära matta, kuid preili kuulis kusgilt kaugemalt teise koera ulgumist. Perenaine seisis ja kuulas, kuulas veel siis, kui Mikul koera haud juba kinni aetud, kuulatas kambrist läbi aknagi, kuni enam midagi kuulda ei olnud. Tal oli imelik rahutu tundmus, nagu peaks ta Katkule vaatama minema, mis nende koer küll ulub. Perenaine ei saanud enne rahulikku meeleolu tagasi, kui Jaan pärast lõunat veskilt koju koju tuli ja sõnumi tõi, et Katku Villu lasknud enda öösel maha. Nüüd oli rahu Kõrboja perenaise südames. Kõrboja perenaisel polnud miskit enam Kõrbojas teha, peremeest ta ju enam ei leia. Ta tahtis põgeneda. Ta oli jõudnud juba kaugele, kui märkas Eevit oma pojaga. Eevi nuttis kuis jaksas. Tema poja isa oli surnud ning ka tema ema. Midagi ei olnud tal siin maailmas enam teha aga Anna aitas teda. Ta andis talle Kõrbojal koha, kus ta saab oma pojaga elada. Eevi poeg, kelle
2 Järgmisel päeval oli Mousi,Anna ustav ja truu koer,kadunud.Ning Katku koera ulgumisest järeldasid kõik, et vana Mousi surnud on. Mousi,kes suri toosamal ööl kui Anna Katku Villuga järvel oli,maetakse siia samusele pihlaka alla,kus Annale õhtuti meeldis istuda. Perenaisel kripeldas miskit,pidi vaatama minema,mis see Katku koer nii ulub. Kuid sinna ta ei jõudnudki,kui Jaan veskilt koju tuli ja sõnumi edastas-Katku Villu olevat enese öösel maha lasknud. Kui Anna oli ennast riidesse pannud ja sammud Katku poole seadnud,muutus Rein rahutuks. Villu emaga nad seal istusid ja nutsid,ning Anna sai aru mida ta tegema peab. Kui kiiresti kõnnib jõuab veel õhtusele rongile. Seejärel otsustas Anna ära minna, tagasi linna kui vaja. Palus veel Villu ema, et ta läheks ise Kõrbojale ja seletaks Reinule, mis juhtunud ja kus Anna on. Anna ise kõndis ja kõndis teadmata kuhu.
13. Mis vahe on ema- ja isasiilil? Isasiilil on üks okas rohkem. 14. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult. 15. Kas võib palja tagumikuga siilile istuda? Vastusevariante on kolm: 1. jah, võib, kui siil on pöetud; 2. võib, kui on võõras tagumik; 3. siis, kui partei käsib. Legendid siilist Kuidas siil omale okkalise kasuka sai Kuldsel ajal tahtnud Kalevipoeg üle Emajõe silda ehitada. Selle tarvis toonud ta Võhma veskilt seitsesada saelauda. Tee peal tulnud temale põrgupoiss vastu ja hakanud teda kiusama. Kalevipoeg lasknud lauad õlalt maha, võtnud ühe laua ja hakanud põrgupoissi vemmeldama. Tugeva löögi hoobis murdunud laud keskelt katki. Nõnda purustanud ta juba kolmsada lauda ära, aga põrgupoiss ei ole veelgi taganenud. Seda näinud veike siil põesast. See ütelnud: «vägimees, vägimees, löö ikka servi lauda, servi lauda!» Kui Kalevipoeg seda kuulnud,
Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest on sulle vaja, / kui jahu veskilt koju tõid, / mu teine puhastab su maja, / kui rotid rohkest rooga sõid, / nad ühtekokku mõlemad / üht kuulsat lindu näitavad kahe esimese värsi lahendus on `kott', kahe järgmise lahendus `kass', kahes viimases esitatakse nende umbkaudne liide: `kott' + `kass' qqq `kotkas'; L v loogika- ja arvutusülesanded, sh. ülesanded sugulusvahekordadest: Kes r eee on sulle su õemehe äi
» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis
annaabi.ee 
