Need on selle aastased pojad, kes on peaaegu vanalinnu suurusteks sirgunud. Kui kuulate tähelepanelikult, siis märkate, et uhke kluugutamise asemel nad hoopis piiksuvad. Seevastu kevadeti on sookurgedel kange tantsuhimu. Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse, tiivad ja suled tõusevad kohevile ja siis kaigub kaugele uhke trompetihüüd. Niisugust hüüdu võib kuulda üksikutel vesistel aladel ka hiljem, kui rändlinnud meilt juba ammu lahkunud on. Nii tervitavad päikesetõusu need vähesed sookured, kes meil Eesti pesitsevad. Sookurepaar on harjunud omaette elama. Midagi kahtlast märganud sookurg libistab end pesalt ja hoidudes maadligi nagu luuraja sõjamängus, roomab vaikselt pesalt eemale. Alles tükk maad eemal tõuseb ta jalule ja hiilib veelgi kaugemale, et siis lendu tõusta. (Rein Maran) MUST TOONEKURG Must- toonekurg kardab inimesi
loomad. Loomad, kes esimesena välja olid arenenud oli naha asemel koorik, mis neid kaitses. Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad.
loomad. Loomad, kes esimesena välja olid arenenud oli naha asemel koorik, mis neid kaitses. Neil arenesid ka veel luud ja kõhred. 450 miljonit aastat tagasi oli ürgmeres juba päris palju erinevaid taimi ja loomi. Seda elutekkimise aega nimetatakse ürgajaks. Kõik loomad, kes siis elasid enam tänapäeval ei ela. Järgmiseks arenesid algselt vees arenenud taimed tasapisi maale. Värsked taimed, mis olid asukohaks saanud maismaa, asusid nad siiski vesistel aladel. 400 miljonit aastat tagasi asusid ka maismaale elama esimesed loomad, kes toitusid algselt taimedest. Neil avanes võimalus leida endile puhke- ja pesapaik. Nad said toituda aind neist taimedest, mis olid maale tekkinud. Esimesteks loomadeks maismaal olid vähid, sajajalgsed ja putukate esivanemad. Ajamöödudes tekkisid ka kahepaiksed. 300 miljonit aastat tagasi tekkisid ka esimesed metsad, kus kasvasid enamasti ainult sõnajalad.
Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud valmistada. 5 Kokkuvõte
pohla esineb pinnakattes vähem. Tüüpilised rohttaimed on: keratarn, sinihelmikas, osi, tupp-villpea. Samblarinne on tüse, hulgaliselt kasvab tavalist karusammalt ja turbasammalt. 12 GRASS FEN FORESTS ROHUSOOMETSAD The grass forests grow predominantly on thin to moderately thick wet fen soils. Rohusoometsad kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmise sügavusega vesistel madalsoo või lammi - madalsoomuldadel. Swamp birch and black alder are thr typical species in the tree storey and sedges as well as broad-leaved hydrophilous herbs in the ground vegetation. Puurinde tüüpilised liigid on sookask ja sanglepp, alustaimestikus kasvavad laialehised veelembesed rohttaimed, näiteks tarn. The alder fen site type is commonon potentially fertile, wet, predominantly thin and well-decomposed fen soils. Lodu kasvukohatüüp on iseloomulik viljakatel, märgadel,
Kasutamine: tundra- ja metsatundra-aladel omab mõningat tähtsust põtrade talvise söödana. Massilise esinemise korral võiks olla tooraineks paberitööstusele. KOLLANE VÕHUMÕÕK Iris pseudacorus, nime päritolu: iris (kr.k.) vikerkaar, sest taime kasvatatakse sortidena, millel on kõigis vikerkaare värvides õied; pseudaco- rus (lad.k.) ebakalmus, taime lehed meenutavad kalmuse lehti. Võhumõõgaline. Kasvukoht: lodumetsades, jõe- ja järvekallastel, vesistel puisniitudel, madalsoodes, kraavides, lompides. Kollane võhumõõk on suur kodarikpüsik, mille tugev risoom paikneb mudases vees. Risoom annab igal aastal uue jätku ja võib haruneda. Varred pisut lamendunud, 70-100 cm kõrged. Lehed mõõkjad, tekivad vaheliti järjestikku eelmise lehe tupeosast, kahetahulised, sümmeetrilised. Õied helekollased, lõhnatud, kolme õiekattelehega kahes ringis. Talitluslikult koosneb iga õis kolmest eri
sügav - üle 100 cm. Turbalasund koosneb põhiliselt rohttaimedest ja puujäänustest, millised on keskmiselt kuni hästi lagunenud. Rohttaimestikus esineb rohkelt tarnaliike, sookastikult ja laialehiseid soo-rohttaimi. Turbasamblaliigid puuduvad või neid on üsna vähe. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. 14.2.8.1. Lodu kasvukohatüüp (ld) Levib potentsiaalselt viljakatel, vesistel, valdavalt õhukestel (M') või keskmise tüsedusega (M'') hästilagunenud madalsoomuldadel, samuti lammi-madalsoo (AM' kuni AM'') muldadel. Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele lammidele. Mikroreljeef künklik. Turvas on hästi lagunenud, sisaldades palju mineraalaineid, reaktsioon veidi happeline( pH KCl 5,0 kuni 6,5). Vesi püsib enamasti kogu aja reljeefi madalamatel osadel ja vaid kestvate kuivadega võib
annaabi.ee 
