kus oletatav vee läbipaistvus ulatub kuni 15 meetrini. · Suurim sügavus on 8 meetrit ja järve pindala 2,4 ha. Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase läbipaistvuse ja piisava järve sügavuse tõttu. Vaatepilt veealusele maailmale on Eestis ilusaim. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein). Järv on allikatoiteline, mistõttu suvel isegi kõige palavama ilmaga ei tõuse vee temperatuur üle viieteistkümne kraadi. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_j%C3%A4rved * http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/simm.ht
sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega
Tähnikhirv hirv hirvlased sõralised Metsnugis nugis kärplased kiskjalised Punarebane rebane koerlased kiskjalised Kääbus-nahkhiir nahkhiir nahkhiirlased käsitiivalised Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised Harilik vesisammal vesisammal vesisamblalised hypnales Harilik karusammal karusammal karusamblalised karusamblalaadsed Harilik tüviksammal tüviksammal tüviksamblalised tüviksamblalaadsed Harilik lühikupar lühikupar lühikupralised lühikupralaadsed Turbasammal turbasammal turbasamblalised turbasamblalaadsed Kattekold kold kollalised kollalaadsed
aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse ja ökoloogilise seisundi langus toimus 1980.-te keskel. Praeguseks on Valgjärv vaatamata uuesti alanud veetaseme tõusule väga palju muutunud. Vesilobeelia on praktiliselt kadunud, järv-lahnarohi on põhjas kaetud vetikakõntsa ja mudaga, vesisammal suurtel aladel hukkunud. Veeläbipaistvus on 3-5 meetrit. Vesi on muutunud kollakamaks, oluliselt on suurenenud vees olevate orgaaniliste ainete ja toitesoolade hulk. [2] Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati siinsetest metsadest alles eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel savileiukohtade otsingul, need arvatakse olevat umbes 6000 aastat vanad.[1] Kerttu Luik YASB-51 072877 8 SISUKORD
moodustades. Maksasammalt kohtab niiskel kaldaliival, tuleasemetel, turbal. Turbasamblad- Omapäraks varre piiramatu kasv: alt kõduneb, ülalt kasvab. Eriline anatoomiline ehitus: klorofülli sisaldavate klorotsüstide kõrval leidub suuri pooride ja seinapaksenditega hüalotsüste, mis on võimelised vett imama ja säilitama. Gametangiumid arenevad okstel. Lisaks tselluloosidele rakukestades antiseptilist sfagnooli. Lehtsamblad -Harilik vesisammal Fontinalis antipyretica kasvab järvedes kuni 3-4 m sügavusel. On üks levinumaid liike kalgiveelistes järvedes, kuid leidub ka pehmeveelistes. 13. Sõnajalgtaimed – tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine.
5) m.Alamjooksul on org väljakujunemata.Seal on jõe aasta keskmine vooluhulk 12,3 kuupmeetrit sekundis. Suurtaimestik.Põltsamaa jõe seitsmes uuritud lõigus registreeriti 1997. a. suvel 38 liiki sootaimi.Kõik jõelõigud olid liigirikkad.Kõigis seitsmeis lõigus esinesid kollane vesikupp,haruline jõgitakjas ja päideroog,Kuues lõigus kasvas vesikerss,viies lõigus harilik konnarohi,suur parthein ja järvkaisel.Samblaid esindas Rutikvere ja Väike-Kamari lõigus vesisammal ja vetikaid Väike-Kamari lõigus rohevetikad ja eriviburvetikas.Väike-Kamari lõik oli kõige vetikarikkam uurimislõik kogu jões.Ülemjooksul Kiltsis uuriti suurtaimestikku jõe süvendamata osas sillast ülesvoolu.Lõik oli väga taimestikurikas.Soontaimi leiti 11 liiki ja nende katvus oli 85%.Pilku püüdsid väga suured ja kaunid kollase võhumõõga õitsvad kogumikud.Piibelõigus leiti 14 liiki soontaimi.Nende katvus oli 30-40%.Keskjooksul Jõeküla
tume, happeline (madal pH), toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde toodaval) materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria, Batrachospermum. Kärestike vahel olevad alad (pools), mis pindalalt ületavad mitmekordselt kärestike pindala, on asustatud soontaimedega. Harva on kogu jõesäng taimedega kaetud. 15 Jõgedes on taimestik koondunud kalda lähedale, sügavamal on takistuseks liiga kiire vool, aga ka vee vähene läbipaistvus. Samuti võivad väiksemate
1)soontaimede ja mändvetikate rühm, 2) sammalde ja suurvetikate rühm. Mõlemaisse kuulub suur hulk kooslusetüüpe, millekeskkonnaolude erinevusi ei ole siiani Eestis üksikasjalikult uuritud. Esimese rühma kooslustes on sagedasemad liigid kollane vesikupp, konnaosi, sale tarn, järvkaisel, harilik konnarohi, jõgitakjad, harilik pilliroog, penikeeled ja mändvetikas. Teise rühma kooslustes valdavad harilik vesisammal, karevetikas, punavetikate hõimkonda kuuluva perekonna liigid ja eriviburvetikad. Mereveetaimkond Eesti taimkatte kasvukohatüpoloogia järgi on üks kõrgemaid klassifikatsiooniüksusi mereveetaimkond.Riimveelises Läänemeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest ja sellest tulenevatest valgusoludest, põhja iseloomust ning kasvukoha avatusest tuultele ja lainetusele, vähemal määral ka vee soolsusest. Mereveetaimkond jaguneb
annaabi.ee 
