Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vesirott http://images.google.com/images? hl=en&q=vesirott&btnG=Search&biw=1024&bih=576 Koostas: Kelli Kade. 6.klass Juhendaja: Aira Ojala. Ahja 2010
vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub ahvenat ja haugi. Putukad Üle 1500 liigi. Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk.
Lehetäide teine põlvkond ilmub juunis. Kui lehetäisid on väga palju, siis võiks pritsida. Aedpõrnikas muneb tiheda rohustusega mulda, konutõugud söövad taimede juuri. Noormardikas talvitub mullas ja kevadel tuleb lehti sööma. Valmikute lendluse ajal pritsida. Linnud esineb üksikutel aastatel. Rohkem kahju võivad tekitada koduaedades. Metsloomad metssead ja kitsed on istandikke kahjustanud. Vesirotid kui istandikud paiknevad veekogude lähedal, saavad kahjustatud astelpaju juured. Saagi koristamine Astelpaju viljade koristamine toimub käsitsi, põõsalt trimmeriga raputades või lõigates. Käsitsi korjamine tuleb kõne alla väikestes istandustes või koduaedades. Käsitsi korjatud viljad on terved ja puhtad. Majanduslikult on see kõige kulukam korjamismeetod. Koristusküpsed viljad on algul kõvad ja tihedad ning nende noppimine seega lihtsam
kahjulikud, sest juurestik saab viga ning aiasaaduste kasv on häiritud või üldse rikutud. (taim võib ka enam mitte juurduda) Lisaks kõigele hävitab mutt oma toiduks aiamaale kasulikke vihmausse ja vahel isegi konni jne. Seega, mutt on aiapidajale, aiale enesele aga ka heinamaadele ja niitudele suureks kahjuteguriks. (vaenlaseks) Ja kuigi mutt võib antud piirkonnast lahkuda, tema käike võivad kasutama hakata põldhiired või vesirotid, kes närivad maa all peenarde kaupa juurvilju jättes järele vaid pealsed. Loomulikult võivad need "närilised" ka ise käike maa alla teha ja teie aiasaadusi (porgand, sibul, kartul jne.) närida, kuid kui on olemas muti käigud, siis kasutavad nad tihtipeale neid, liikudes sedasi kergema vaevaga edasi. Kokkuvõtte. Minu põhieesmärgiks oli uurida põhjalikult
(lüüs-)regulaator Truupregulaator Kalapääsud Kalapääsude liigitus - looduslähedased kalapääsud ·tehiskosk (bottom ramp;põhja kalle 1:31:10) ·tehiskärestik (bottom slope;põhja kalle 1:15 või lamedam ·möödaviikpääs (bypass channel,) ·kalaramp (fish ramp) Hooldus, riskid ·Füüsikaliste mõjude tekitatud vigade kõrvaldamine (nt ülemise bjefi kaldakindlustus nihkumine, kivisillutise nihked jms) ·Bioloogiliste mõjude kõrvaldamine (nt vesirotid, nõvale kasvama hakanud puud) Tehiskosk ja tehiskärestik ·Tehiskärestiku ja tehis-kose lahendusi (Fish passes, 2002): ·a kivirahnudest laotud tehiskosk või -kärestik: ühes kihis aluskihile laotud rahnud on omavahel sideainega seotud; pinnakaredus on kogu-ulatuses ühesugune; konstruktsioon on jäik ning talub suuri voolukiirusi; ühinemiskoht alaveega tuleb kindlustada; ·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest
N: valge ristik, timut Fauna ehk mullaloomastik: vihmaussid (mulla kobestajad, nende käikude kaudu liigub vesi,õhk), c) pika elueaga ehk 8-.... traatussid(ei ole kasulikud, närivad heinataimede juuri), mutid, vesirotid. N: ida-kitsehernes, aas-rebasesaba 17 Lämmastiku tähtsus ja ringe rohumaal, mineraalne ja sümbiootiliselt seotud õhulämmastik Liigid jaotatakse veel: Lämmastiku allikad on: · Varajased (kerahein, ida-kitsehernes) 1 )mulla varud
ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Mügri vaenlased on kärp, saarmas, rebane ja röövlinnud. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. (Wikipedia, 2011) Metskits (Capreolus capreolus) Laia leviku ja rohkearvulisuse tõttu on see liik oluline jahimajanduslik objekt. Mitmes Lääne-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikides on metskits tähtsaim jahiloom. Populaarne jahiloom on ta ka Eestis, kuid metskitseasurkonna plaanipärane majandamine meie looduses on üsna komplitseeritud
annaabi.ee 
