3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H. E - keevituselektrood 51 õmblusmetalli tugevus kgf/mm2 2 purustustöö 27 J tempereatuuril 0 kraadi ning katkevenivus 18 R - rutiilkate 190 elektroodimaterjali keskmine väljatulek protsentides 3 keevitamine all-, horisontaal- ja vertikaalasendis 5 - päripolaarne alalisvool H piiritletud vesiniku sisaldus keevisõmbluses Enne kasutamist tuleks külm-ja vesinikpragude vältimiseks niiskunud elektroodid kuivatada. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna mõju vastu. Elektroodi läbimõõt 6 mm. Keevitusvool 336 A. Kaarepinge 33,44 V. 4. Kasutan päripolaarset alalisvoolu ja tehasetingimustes on sobiv kasutada alaldit. Valisin püsivvooluga vooluallika ehk järsult langeva tunnusjoonega, kuna see tagab ühtlasema õmbluse kvaliteedi. 5
1 Joonisel 5.1 on toodud ettekuumutustemperatuurid erinevate süsinikekvivalentide korral. Vähendades kombineeritud paksus 30 mm-ni pole ettekuumutus vajalik. Joonis 5.2 Joonte selgitus (soojussisestuse ja ettekuumutustemperatuuri suhe): üle punase joone termomõju tsoonis väike löögisitkus ja/või tugevus alla rohelinse vesinikpragude oht alla sinise mittepiisav läbikeevitus, liiga madal keevitusenergia üle musta termomõju tsoonis madalad mehaanilised omadused liigsest soojussisestuse tõttu Alates t8/5 = 5 s on termomõju tsoonis kõvadus alla 350 HV.
kuumpragude teket b. ei põhjusta defektide teket c. teradevahelise korrosiooni teket d. külmpragude teket Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektroodkeevitusel kattega elektroodiga parima löögisitkusega õmblusmetalli tagab: Vali üks: a. aluselise kattega elektrood b. rutiilkattega elektrood c. tselulooskattega elektrood d. happelise kattega elektrood Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas vältida vesinikpragude teket? Vali üks: a. keevitatavate detailide jäiga kinnitamisega b. keevitatud detailide lõõmutades c. suurendades keevituse soojussisestust ja kasutades keevitatavate detailide ettekuumutamist d. keevitatavate detailide kiire jahutamisega Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised elektroodid kõrge niiskuseimavuse tõttu peab hoidma kuivatuskapis? Vali üks: a. tselulooskattega b. happelise kattega c. rutiilkattega d. aluselise kattega
noolutuseni ja mehaaniliste omaduste langusele. Eelkuumutuse temperatuuri all mõistetakse detailide temperatuuri enne keevitamise alustamist. Läbimiteva- helise temperatuuri all mõeldakse mitmekihilise õmbluse korral keevismetalli ja õmbluse lähiala temperatu- uri enne keevitamise alustamist. Joonis 5.1 - temperatuuritolerantsid punane - termomõju tsooni väike löögisitkus või tugevus roheline - vesinikpragude oht sinine - ebapiisav läbikeevituse suurus, materjal ei ole terves paksuses läbi keevitatud ebapiisava keevitusenergia tõttu must - termomõju tsooni alanenud mehaanilised omadused noolutusefekti tõttu. Joonis 5.2 - süsinikekvivalent Joonis 5.3 - soojussisestus Joonisel 5.1 on ära toodud eelkuumutustemperatuurid. Ettekuumutusprotsessiga välditakse termomõju tsoo- ni kiiret jahtumist ja karastusstruktuuride teket
või MnO. VESINIKU MÕJU. Vesinik satub keevitusvanni reeglina elektroodikattesse või räbustisse imatud niiskusest ja keevitustraadile v detailile sattunud veest. Vesiniku aatomid satuvad õmblusmetallis diffusiooni tagajärjel dendriitide ja mittemetallsete lisandite vahele, ühinedes seal molekulideks ning moodustavad tühikuid. Kiirel jahtumisel tekivad praod. Vesinik põhjustab teatud juhtudell kesk- ja kõrgsüsinikteraastel vesinikpragude teket. Vesinikpragude üheks põhjuseks on vesiniku suurenenud lahustuvus kamma rauas, võrreldes alfa rauaga, mida suurendab legeerimine Mn ja Ni- ga. LÄMMASITKU MÕJU. Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriidide Fe2N ja FeN kujul konsertatsiooniga o 0,065%. Kõrgetel o temperatuuridel tekivad räni- ja mangaannitriidid, mis on püsivad temperatuuridel üle 1500 C SiN ning 1300 C MnN
Elektroodimetall siirdub keevismetalli jämedate tilkadena, mis lühistavad kaarevahemiku, väheneb kaare võimsus ja energiavoog õmblusse. Seetõttu nimetatakse elektroode ,,külmalt" keevitatavateks. Keevismetall sisaldab vähe hapnikku, mistõttu keevismetalli suurema pindpinevuse tõttu on pindõmblused kumeramad sobivad paremini asendi-keevituseks. Keevismetallil on järgmised head keevismetallurgilised omadused: - madal vesinikusisaldus väheneb külmpragude e. vesinikpragude tekkimise oht, - hea löögisitkus miinustemperatuuridel. Aluseliste elektroodide puuduseks on suur niiskuseimavus suurendab õmblus-metalli vesinikusisaldust, külmpragude ohtu, pritsmeid, poore. Elektroodide niiskumise kahtluse korral tuleb elektroode kuivatada 300...400 ºC 2...3 tundi. Aluseliste elektroodidega keevitamisel peavad keevitajal olema kõrged kutseoskused, samuti peab ta oskama kasutada kaasaegseid vooluallikaid.
annaabi.ee 
