kuumutamisega seotud kodumasinates, alates vannitoa segistist, pesu- ja nõudepesumasinate, kohvimasina ja veekeetjani. Kareda vee kaustamisel sadestub aurukatelde või radiaatorite sisepinnale katlakivikiht, karedas vees vahutab seep halvasti jne. Seepärast on vajalik karedust põhjustavate ühendite kõrvaldamine, see tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg-
Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest. Vee keetmisel need ühendid lagunevad karbonaatideks, mis sadenevad katlakivina nõu seintele ja põhja, vesi pehmeneb. Vee jäävkaredus: jäävkareduse moodustavad tugevate hapete sees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, seda karedust pole võimalik vee keetmisel kõrvaldada. Vee pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalseid kemikaale, ioonivahetust vm.
Vee karedus · Põhjustajad on lahustunud Ca ja Mg soolad · Sellise vee kasutamisel sadestub anumate, aurukatelde, radiaatorite sisepinnale kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav. Üldkaredus: karbonaatne ja püsiv karedus kokku. · Hinnatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide hulgaga millimoolides ühe liitri
1) Looduslike vete liigid soolsuse järgi. 2) Milline vesi on kare? 3) Iseloomustada mööduvat ja püsivat karedust (teised nimetused, põhjustaja, probleemid, kõrvaldamine). 1) Jõe-, järve- ja kaevuvesi (1g 1kg kohta), mineraalvesi (1-10g), merevesi (35-50g), Surnumere vesi (240g). 2) Vesi, mis sisaldab märgatavas koguses lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. 3) Mööduv karedus e. karbonaatne karedus põhjustatud leelismuldmetallide vesinikkarbonaatidest, on kõrvaldatav keetmisega. Sadestub keedunõu põhja ja tekitab katlakivi, mis takistab soojuseülekannet ning katelde puhul suurendab küttekulu. Mööduv e. jääv e. mittekarbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest, kõrvaldatav vee pehmendamisega. Keetmisel ei lagune ega sadestu. Jõhker kordamine, jou. Tuntumaid leelismetallid on Na ja K ning leelismuldmetallidest Mg ja Ca. Need mõlemad on kõige aktiivsemad ainegrupid
sadestub mõõdukitesse, klappidesse ja võib viis süsteemi rikkeni. 2Fe2+ + ½O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- Liivafiltrist läbi laskmisel Fe2+ ioonide hulk väheneb. 16. Vee karedus tingitud Mg- ja Ca- sooladest. Väljendatakse katlakivi tekitavate Ca-ja Mg-soolade sisaldusega vees (mmol/l). Jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv karedus karbonaatne, tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Väheneb vee keetmisel. (lagunevad ja sadenevad CaCO3) Püsiv karedus mitte-karbonaatne, tingituda teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaad,kloriid, nitraat). Keetmine ei aita. Püsiv karedus = Üldine karedus Mööduv karedus 17. Prootonite konsentratsiooni abil saab avaldada lahuse reaktsiooni. Ph iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuse on vesinikioone ja hüdroksiidiooni võrdselt. Mida rohkem vesinikioone, seda happelisem ta on.
Looduslik vesi suspensioon vesilahustes ehk tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl),
12. Loodusliku vee koostis. Vee karedus. Loodusliku vee koostisained: H2O,Ca2+,Mg2+,Fe3+,Na+,K+,Cl-, HCO3-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vee karedus on tingitud peamiselt Mg- ja Ca-sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca- ja Mg-soolade sisaldusega vees (mg-ekv/dm3; mmol/l), jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv ehk karbonaatne karedus on tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Seda tüüpi karedus väheneb vee keetmisel (vesinikkarbonaadid lagunevad sadenevad CaCO3 ja Mg(OH)2). Tekkinud sade anuma seintel ja kuumutuselementidel on katlakivi tekke põhjuseks. Püsiv ehk mitte-karb. karedus on põhjustatud teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaadid, kloriidid, nitraadid). Keetmine ei aita. Vee pehmendamise meetodid: 1)destillatsioon vett keedetakse, eralduv aur kondenseeritakse jahutamisel taas vedelikuks. Vees
annaabi.ee 
