A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid Benseen-lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6 -NO2 nitro F: vedelikud/kristallid,ei lahustu vees,lahustuvad eetrites,lahustavad vaiku/rasvu Fülog: narkootilised,mürgised,suur sissehingamine-krambid,
Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga 9 halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub vesinikhalogeenist pärinev vesinikioon selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesiniku aatomeid ja halogeniidioon liitub selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. Liitumisreaktsioon vesinikhalogeniidiga . CH2=CH-CH2-CH=CH2 +HCl-> CH3-CHCl-CH2-CH=CH2 d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine)
CH3 CH2Cl etüülkloriid CH3Br metüülbromiid Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan II SAAMINE 1. alkaani halogeenimine CH3 CH3 + Br2 CH3CH2Br + HBr 2. alkeeni halogeenimine CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br 3. alkeeni reageerimine vesinikhalogeeniga CH2 = CH CH3 + HCl CH3 CHCl CH3 III FÜÜSIKALISED OMADUSED On enamikus vedelikud või tahked (va lihtsamad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroeteen, bromoeteen), kõige kõrgem keemistemperatuur on jododerivaatidel. On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele.
CH3 CH2Cl etüülkloriid CH3Br metüülbromiid Kui ühendis on kõik vesiniku aatomid asendunud ühe halogeeni aatomitega, siis kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan II SAAMINE 1. alkaani halogeenimine CH3 CH3 + Br2 CH3CH2Br + HBr 2. alkeeni halogeenimine CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br 3. alkeeni reageerimine vesinikhalogeeniga CH2 = CH CH3 + HCl CH3 CHCl CH3 III FÜÜSIKALISED OMADUSED On enamikus vedelikud või tahked (va lihtsamad fluoroderivaadid, klorometaan, kloroeteen, bromoeteen), kõige kõrgem keemistemperatuur on jododerivaatidel. On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele.
Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku molekulisse elektrofiilsuse (positiivse osalaengu). Seejärel liitub negatiivse laenguga halogeenioon kui nukleofiil süsivesiniku elektrofiilsustsentrit ja tekibki süsivesiniku halogeeniühend. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Alkeeni liitumisel vesinikhalogeeniga kasutatakse Markovnikoni reeglit. Selle kohaselt liitub vesinikhalogeenist pärinev vesinikioon selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesiniku aatomeid ja halogeniidioon liitub selle alkeeni kaksiksideme süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH CH3 + HCl CH3 CHCl CH3 d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine)
annaabi.ee 
