50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist
Gaasi koguse kasvades, kaasneb sellega ohtlik hapnikuvaegus, mis võib kaasa tuua lämbumise Kui maagaasi põlemisel ei ole mingil põhjusel küllaldaselt põlemisõhku, tekib süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas Biometaan ehk rohegaas Biogaasist saab biometaan süsihappegaasi tehnilise eemaldamise järel Toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist Biometaaniga saab asendada transpordisektoris kasutatavaid fossiilkütuseid Võrreldes bensiini ja diiselkütustega on biometaani põlemisel õhku paisatava tahmaosakeste ja vääveldioksiidi kogused vaevumärgatavad Selle gaasi tootmine on jätkusuutlikum, kuna kasutatakse väga erinevaid tooraineid Suurimaks puuduseks on tugev sõltuvus elektrihinnast (kallis) Metanool
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana Molekulaarne vesinik on üsna väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes
1. Sissejuhatus 2. Kombineeritud pillid 3. Plaastrid 4. Emakasisene vahend (ESV) ehk spiraal 5. Meeste kondoomid 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Sa võid küsida endalt: ’’Miks ma peaksin kasutama rasestumisvastaseid vahendeid?’’ Vastus on lihtne. Kui naine ei kasuta ühtegi rasestumisvastast vahendit, võib ta elu jooksul olla rase kuni 15 korda. Rasestumisvastased vahendid hoiavad ära soovimatu raseduse. Selle ettekande eesmärk on tõsta teiste teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest. See annab ülevaate erinevates rasestumisvastastest vahenditest ning juhib ka tähelepanu asjaoludele, millest ta peab olema teadlik rasestumisvastast toodet ostes. 3 Kombineeritud pillid Toime Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel (munarakku munasarjas ei vabane)– kui ovulatsioon siiski toimub, siis on takistatud
KÜBARAMUST" JA "SININE SILMAKIVI“ • SULAMISTEMPERATUUR ON 10 KRAADI JA KEEB TEMPERATUURIL 337 KRAADI CELSIUSE JÄRGI • KUI TEMPERATUUR ÜLETAB 300 KRAADI, HAKKAB VÄÄVELHAPE LAGUNEMA, MOODUSTADES VÄÄVELTRIOKSIIDI JA VETT. • VÄÄVELHAPET TOODETAKSE VITRIOLIMENETLUSEL JA (TINA)PLIIKAMBRIMENETLUSEL (MÕLEMAD AJALOOLISED), KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE
● vulkaaniliste gaasiliste ● orgaanilistes ainetes. koostises; ● nafta gaaside koostises. 5 / 24 Füüsikalised omadused ● Lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas. ● Väga tuleohtlik. ● Kergeim gaas. ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794) ● Madal sulamis- ja keemistemperatuur . ● Hea soojusjuht. ● Ei lahustu vees. ● Läbib kergesti poorseid materjale ning õhukesi metalle. ● Saab hoida klaasnõudes. 6 / 24 Keemilised omadused ● H2 on suhteliset väheaktiivne metall. ● Kuumutamisel reageerib paljude ainetega. ● Reageerides mitemetallidega käitub H2 redutseerijana. H2 + S = H2S H2 + Cl2 = 2HCl ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794 ) 7 / 24 Keemilised omadused
('ES 6-1-43') kerge talvekate Marjad ühtlaselt suured, tugeva valge vahakirmega. Lehed 3 madala hõlmaga, alt viltkarvased. Väärtused maitsvad ja ilusad marjadkasvuhoones talve- ja haiguskindel Puudused marjad valmivad hilja Faktid Heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'. Faktid Kõige rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel, sellele järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmise ks. Marjadest valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, dze mi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli. Faktid Paljudes religioonides olid viinamarjad tähtsad. Vana-Kreekas peeti viinamarjakasvatuse leiutajaks Dionysost. Viinamarjad olid
Mulle pähe kukkus sanss, kas või natuke saada teada oma perekonnast, aga mitte lihtsalt teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. Maskidest Sõna ,,mask" etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence'i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles tähendab mascara musta plekki, analoogseid tähendusi leidub teisteski keeltes, peamiselt reliktina säilinud murrakutes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid