Luidetest ja rabast ümbritsetud 237 ha suurune Tänavjärv ( Tänna, Tenna) on Eestis ainulaadne kihistumata poolhuumustoiteline järv (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost , 1997). Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv- lahnarohtu, mis mõlemad on vähetoiteliste järvede tunnusliigid ja mida leidub Eestis vaid kümmekonnas järves( Eesti loodus, 2008 ). Vee nõrga puhverdusvõime tõttu on ta kergesti reostuv 5 ja bioloogiliselt tasakaalust väljaviidav. Tänavjärve lähistel kõige ilmekamalt avaldub Suursoo omapära, mis seisneb nõmme ja raba vaheldumises.
samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade
olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Viitna Pikkjärves (5,7 m sügav) olevad saared on geneesilt samuti mõhnad. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt. Oma selge vee tõttu on see olnud ka üks allveesportlaste meelisjärvi. Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. Loobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. KOKKUVÕTTEKS
Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m). Valgjärvel puudub sissevool, vett valgub sinna ainult lähimast ümbrusest. Heledaveeline Valgjärv sai tuntuks, kui Eesti kõige vähetoitelisem järv. Valgjärve vee läbipaistvus küündis suvel ligi 10 meetrini, mistõttu ka temperatuuri- ja hapnikukihistus oli vees nõrk. Veel 1950.-1960. aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse ja ökoloogilise seisundi langus toimus 1980.-te keskel. Praeguseks on Valgjärv vaatamata uuesti alanud veetaseme tõusule väga palju muutunud. Vesilobeelia on praktiliselt kadunud, järv-lahnarohi on põhjas kaetud vetikakõntsa ja mudaga, vesisammal suurtel aladel hukkunud. Veeläbipaistvus on 3-5 meetrit
sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate kihistunud vähetoiteliste järvede hulka, mille tase oleneb soovee maasisest juurdevoolust. Valgjärves kasvab suurel hulgal vesilobeeliat ja järvelahnarohtu. 7 Joonis 3. Valgejärv Järve fütoplankton on hulgalt vähene. M. Pork ja V. Kõvask on valgjärvest leidnud rohkesti haruldasi räni ja ikkesvetikaid. Põhjaloomastik on hulgalt keskmine ja sisaldab üht haruldast väheharjasussi. Põhjas esineb järvekäsn. Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m) võrreldes vähenenud kaks korda (praegu 3-5m)
annaabi.ee 
