kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus
omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee on libe, autoratta alla tekib veepadi, ei ole kokkupuudet asvaldiga, tekib vesiliug, auto kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud) Kokkupuutev pind on väiksem, libiseb hästi pind on suurem, libiseb halvemini Kokkupuutev pind on väiksem kokkupuutev pind on suurem, libiseb halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2
sügavus (>,= 1,6 ja 3,0 mm) talvel vajalikud talverehvid ( dets.-veebr; M&S rehvid) 195/65R1591V 195/65 laius/kõrguse % laiusest R radiaalrehv (diagonaal) 15 tolli (rehvi sise mõõt veljele) V kiirusklass, mis määrab selle rehviga sõites suurima lubatud sõidukiiruse Mis on vesiliug/veekiil ? Sõiduki valgusseadmed Esituled - lähituled (sõidutuled, päevatuled) - kaugtuled - gabariidituled (ääretuled) - suunatuled Tagatuled - gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179
Piduripedaali mitmekordne vajutamine . Käikudega pidurdamine . Seisupiduri kasutamine . Pidurite efektiivsus määratakse : Pidurdusteekonna pikkuse mõõtmisega . Pidurdusjõu mõõtmisega katsestendil . Vähima aeglustuse mõõtmisega . Auto juhtimine eriolukordades Tugeva vihmasaju ja suure kiiruse korral tekib rehvide ja teepinna vahele nn. veekiil, mille tulemusena rehvid võivad kaotada haardumise teepinnaga ja hakkavad libisema nagu jääl - tekib vesiliug . Ülilibeda tee ehk kiilasjää olemasolu kaudseteks tunnusteks võib olla : Ø Rooli on kergem pöörata Ø Tee läigib Ø Teised sõidukid sõidavad aeglasemalt Ø Õhutemperatuur on 0* C lähedane Ø Auto on teel ebapüsiv Selline teelõik tuleb ületada sama kiirusega ilma järsu rooli pööramiseta ja järsu pidurduseta . Madalalt paistev päike pimestab vastu päikest sõitjaid . Kuid samas ta on hästi nähtav alla päikest sõitjale .
6. Teie autol on vedelikajamiga sõidupidur. Kuidas toimida, kui sõidu ajal pidurdamisel piduripedaal vajub põhjani? Pidurdada mootoriga( käiguga) Vajutada mitu korda piduripedaalile, et sõidupidurit tööle rakendada Kui sõidupidur ei rakendu, kasutada seisupidurit 7. Mis võib põhjustada sõidkiiruse ohtlikku alahindamis? Sõitmine laial, hea kattega teel Pikaajaline sõitmine suure kiirusega 8. Mida põhjustab vesiliug? Sõiduk võib kaotada juhitavuse Pidurdusteekond pikeneb 9. Mida nimetatakse autorongi registrimassiks? Kõikide kokkuhaagitud sõidukite registrimasside summat 10.Millised nõuded kehtivad möödasõidul? Möödasõitja kiirus peab oluliselt suurem olema möödasõidetava kiirusest Lubatud suurimat kiirust ei tohi ületada 11.Millist rehvi tohib B-kategooria sõidukil kasutada? Suverehvi mustri jääksügavus on vähemalt 1,6 mm
. . . . . . . . . .30 1.1. Pidurdusteekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.2. Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.3. Teelpüsivus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 1.4. Vesiliug . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.5. Reaktsiooniaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32 1.6. Ohutuskolmnurk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32 2. AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33
Peatuma. 1. Mida tähistab joonisel kujutatud märgis, ruutudest koosnev teekättemärgis? Jalakäijate ülekäigurada. Fooriga ülekäigurada. Jalgrattatee ristumist sõiduteega. 3. Mis eesmärgil tohib liiklusmärgi "Parkimise keeld" mõjupiirkonnas seisma jääda? Kiire sisseostu sooritamiseks. Sõitjate sisenemiseks või väljumiseks. Koorma peale- või mahalaadimiseks. 5. Mida põhjustab vesiliug? Rool muutub raskeks. Sõiduk võib kaotada juhitavuse. Pidurdusteekond pikeneb. 7. Mida näitavad need märgid? Ees on tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. Rööpapaare on raudteeülesõidukohal kolm. Ees on tõkkepuuta raudteeülesõidukoht. 8. Te olete tiheda liiklusega teel vasakpöördeks ümber reastunud. Ristmikul avastate, et tahtsite tegelikult hoopis paremale pöörata. Kuidas käitute? Te hoiatate teisi liiklejaid ja pöörate seejärel paremale.
annaabi.ee 
