5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised Ladinakeelne nimetus: Anostraca. Väga harva esinev liik. Eestis on leitud 2 puudukilbilist. Väga vastupidavad munad. Vastsed levivad tuulega. Vesilest ja merilest Vesilest Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae. Eelistab seisuvett. Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. Olemas üle 2 000 liigi. Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi. Mõned liigid elavad veetaimestikul. Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega. Jalad varustatud ujukarvadega. Merilest Ladinakeelne nimetus: Halacarae. Pikkus: 0,2 - 1,7 mm.
a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi -puukentsefaliiti ja borrelioosi. 6. KASUTATUD KIRJANDU http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikud ja Bioloogia õpik põhikoolile teine osa.
11. Kirjelda ristämbliku sigimist. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paarumist isane ämblik sureb, emane aga hakkab munade jaoks kookonit kuduma, siis muneb sellese munad, kannab seda kaasas ja jätab selle siis varjulisse kohta. Mõne aja pärast kooruvad munadest noored ämblikud. 12. Too näiteid erinevatest ämblikulaadsetest. NT: Koibikud, skorpionid,mullas elav sametlest, vees eslav vesilest,võsastikes elav võsapuuk, Ida-Eesti metsades elav laanepuuk, süüdiklest, jahulest, sõstra-pahklest ja võrgendilest. 13. Nimeta enamlevinud puugiliigid Eestis. Miks on puugid väga ohtlikud ja kuidas ennast nende eest kaitsta? Enamlevinud puugiliigid eestis on võsapuuk ja laanepuuk. Puugid on väga ohtlikud putukad, sest nad on tuntud viiruse/haigusekandjad. Nende eest saab
linnutapikud (10 cm). Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on ämblikeda sarnased lülijalgsed. Koibikud - lülistumata kehaga, väga pikkade jalgadega, toituvad väikestest putukatest, võrku ei koo. Skorpionid - saagi haaramiseks ja enesekaitseks on lõugkobijad. Tagakeha tipus on mürgiastel, millega surmatakse saak. Vajaliku vee saavad toidust. Lestalised on olulised looduse laguahelas. Mullas elab sametlest ja vees elav vesilest on erepunase värvusega röövtoidulised liigid. Puukidest elavad võsa- ja laanepuuk. Viirusega nakatanud puugid põhjustavad puukentsefaliiti, bakteritega nakatunud aga borrelioosi. Süüdiklest elab inimese ja imetajate nahas. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest kahjustab mustsõstra pungasid. Võrgendilest toitub taimemahlast, kasutab liiklemiseks võrguniiti.
Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks.
Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgadegs.Võrku ei koo. koibik Skorpionid elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ja tipus on mürgiastel. Sellega surmab om ohvri. Siis rebib selle tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks.
arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud) Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese
niiti, esineb suguline kahekujulisus, mõned liigid ka magevees.N: vesiämblik, hiidämblik Lestad väikesed, enamasti mikroskoopilised, pearindmik ja tagakeha kokku sulanud, lühikesed suised, võib olla imikoonus, 4 paari jalgu, Söövad taimekõdu, imevad taimede või loomade mahla, kütivad pisiloomi, nugivad suurematel. Keeruline elutsükkel, moone, vaegmoone, Elavad mullas, kõdus, vees.N: laanepuuk, süüdiklest tekitab sügelisi, vesilest, merilest-ka Eestis. Hiidjalgsed mereloomad, kes söövad ainuõõsseid, okasnahkseid, käsni jt. kere väike, suured jalad, isane haub ja kannab poegi. 49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp
annaabi.ee 
