Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast võhumõõka (Iris pseudacorus), vesimünti (Mentha aquatica) ja sootarna (Carex acutiformis) ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja
Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat. Liigirikkus ja hulk on varieeruv. Jõgede toitumine 1/3 aastasest äravoolust - iga toiteallikas Põhjavesi Põuasel suvel ning külmal ja pikal talvel Vihmavesi Lumesulamisvesi Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_toitumine http://entsyklopeedia
Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 1m; sellest nähtub, et järve valgala on võrdlemisi suur. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja üsna hästi segunev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,6- 8,4) ; mineraalaineid on vees üsna palju, orgaanilisi aineid vähesel hulgal. Taimestik oli 1954. aastal keskmise rohkusega, hõivas neljandiku järvest ja koosnes üsna paljudest liikidest (23). Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud
Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik. Angerja üliväike looduslikku vähesuse tõttu Võrtsjärves on seda pidevalt täiendatud. Foto 2: Võrtsjärve angerjas Võrtsjärve loomhõljum on valdavalt väikesemõõtmelised. Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse tõttu on idakallas rohkem avatud ja liivane. Lõunaots on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat ja teisi veetaimi. 5 Kasutamine ja kaitse Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala, mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal. Hoiuala moodustamise peamine põhjus on lindude, loomade ja nende elupaikade kaitse.
Lõikudel, mille ääres paiknesid elamud või kuhu ulatusid nende hooldatud alad, oli võimalik küll liikuda, kuid seal leidus vaid tavalisi maismaataimi ning enamik alasid olid ka niidetud ja täiesti hooldamatut keskkonda seal ei esinenud. Alad, mis ei piirnenud otsese asustusega, olid kaetud enamasti hügrofüütidega ehk niiskuslembeliste taimedega. Mitmes kohas leidus kalda äärtes ka veesiseseid ja ujulehtedega taimi, näteks kollast vesikuppu Nuphar lutea. Teisi taimeliike käsisitleb pikemalt elustiku peatükk. Lõigu põhjakallas oli enamasti kaetud põllu- ja heinamaaga, mida kaldast eraldasid paju ja sanglepa võsad; samuti asetseb põhjakaldal Navi küla. Lõunakallast aga katsid võsa lõigud ja heinamaad, mis viitasid tugevale inimtegevuse mõjule jõelõigu kaldal. 2.2 Valagala looduslikud tingimused Võhandu jõe valgala paikneb tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil. See moodustab ~3% Vabariigi pindalast. 2
tõttu ujumine keelatud. Suurjärve põhi on enamuses kaetud mudaga. Järve vee värvus varieerub oranžist heleroheliseni ning läbipaistvus samuti väga suures ulatuses. Rõuge Suurjärv on nagu paljud teised järved tekkinud jääaja lõpul, vee uuristava tegevuse tagajärjel. Taimestik koosneb 22 liigist. Taimi esineb kuni 8 meetri sügavusel. Järvest on leitud haruldast samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt, vesiroosi ja kollast vesikuppu. Massiliselt esineb siin vesisammalt, mändvetikaid ja tähkjat vesikuuske. Kaladest on domineerivad ahven ja särg. Samuti on järves esindatud ka nurg ja haug. Rõuge Suurjärv pakub ka jõevähile täiesti rahuldavaid elutingimusi, kuid suure sügavuse tõttu on jõevähile elamiseks kõlbulik ala järves suhteliselt väike. Rõuge Suurjärve kohta on räägitud ka paljusid legende. Rõuge Suurjärv tulnud Viitina piirilt, praeguse Suursoo kohalt läbi mäe.
annaabi.ee 
