mõõdetakse, jõuab teelõigu lõpp-punkti, siis seisatakse seadme elektronkell; kiirusmõõtur arvutab välja mõõdetava sõiduki keskmise kiiruse vaatlusalusel teelõigul ja kuvab selle tablool. Laserkaamera ja kiirendusanduri abil toimub tee tasasuse andmete kogumine. Laser- ja kiirendusandurid on paigaldatud auto esimese parempoolse ratta ette. Laseriga mõõdetakse tee pinna ja auto kere vahelist kaugust ning kiirendusanduriga autokere vertikaalsuunalist liikumist. PTM-auto (üks laser- ja kiirendusandureist, kõrval oleval pildil) mõõtmiste tihedus on 40 mm ja mõõtmised tehakse samaaegselt nii laseriga kui ka kiirendusanduriga. Mõõtmistulemustest arvutatakse tee pikiprofiil 32 cm sammuga. Pikiprofiilist on seejärel võimalik arvutada nii IRI-t kui ka IRI4-ja. Latt auto ees on mõeldud roopa sügavuse mõõtmiseks ja seejuures kasutatakse 15 ultraheliandurit
GPS-vastuvõtja võtab vastu satelliitide signaale ja määrab nende abil oma asukoha kosmilise trilateratsiooni (kolmnurkade lahendamine küljepikkuste järgi) meetodil. Üks põhilisemaid tänapäeva GPSi mõõtmismeetodeid on RTK. Pea igale maamõõtjale tuttav tähekombinatsioon RTK tähistab reaalajas kinemaatilist mõõtmisviisi (Real Time Kinematic), mis võimaldab saavutada plaanilise asendi täpsust 1 cm + 2 ppm ja vertikaalsuunalist täpsust 2 cm + 2 ppm. RTK on kindlasti tänapäeva maamõõdutöödes enim kasutust leidev meetod. Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused. RTK mõõtmistel paikneb üks vastuvõtjatest, nn baasjaam, tuntud koordinaatidega punktil, teine (teised) liiguvad ühelt määratavalt punktilt teisele
tanki alaosas,vahel ka laes hermeetiliselt suletav luuk (E), mida saab kasutada tanki teenindamiseks ja hoolduseks kui see on tühi. Põhjas paiknevad sisse- ja väljavoolutorude otsakud. Võidakse kasutada sama otsikut nii sisse, kui väljavooluks. Vanematel tüüpidel võib sissevool toimuda ka tanki laes oleva otsiku kaudu. Piimas oleva rasva pvkäivitatakse elektrimoorori abil. Segamist võidakse sooritada ka õhu juhtimisega tanki seinaäärsesse allaossa. See soodustab samal moel piima vertikaalsuunalist ringliikumist kui propellersegistigi. Tankide lae alla onanäiturid. Koguse määramiseks saab kasutada ka kalibreeritud ühendatud anumate printsiibil töötav toru või tensomeetrilised jõuandurid. Temperatuuri mõõtmiseks võidakse samuti kasutada elektroonseid süsteeme. Samas võib asetseda veel happesuse andur, sise- ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel aikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Tanki alaosas, vahel ka laes, on innaletõusu
otste vahele elektromotoorne jõud. 66. Silotankid 67. Piimas oleva rasva pinnaletõusu vältimiseks ja ka seinalähedase kihi üleliigse soojenemise vältimiseks on iga tank varustatud individuaalse propeller- või tigusegistiga (D), mis käivitatakse elektrimootori abil. Segamist võidakse sooritada ka õhu juhtimisega tanki seinaärsesse allaossa. See soodustab samal moel piima vertikaalsuunalist ringliikumist kui propellersegistigi. 68. Tehnoloogilised tankid 6 69. 70. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur 71. 7 72. 73
Juhitakse pöördereduktori abil. Ajamireduktor koosneb hüdromootorist, tigureduktorist ja reguleerpoldist. Hooldusesse kuulub õli vahetus kindla aja tagant, õlitaseme kontroll, rõhutasandi puhtuse ja töötamise kontroll. 40. Teehöövli CG-18 pöörderingi ülesanne, ehitus, reguleerimine. Selle abil toimub tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Pöörderingi juhitakse hüdrosilindrite ja pöördesektori abil. Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega, mis fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. 41. Teehöövli tööhõlma seadenurgad, nende mõju tootlikkusele. Hõlma pöördenurk, lõikenurk ning kaldenurk. Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte
siis seisatakse seadme elektronkell; kiirusmõõtur arvutab välja mõõdetava sõiduki keskmise kiiruse vaatlusalusel teelõigul ja kuvab selle tablool. Laserkaamera ja kiirendusanduri abil toimub tee tasasuse andmete kogumine. Laser- ja kiirendusandurid on paigaldatud auto esimese parempoolse ratta ette. Laseriga mõõdetakse tee pinna ja auto kere vahelist kaugust ning kiirendusanduriga autokere vertikaalsuunalist liikumist. PTM-auto (üks laser- ja kiirendusandureist, kõrval oleval pildil) mõõtmiste tihedus on 40 mm ja mõõtmised tehakse samaaegselt nii laseriga kui ka kiirendusanduriga. Mõõtmistulemustest arvutatakse tee pikiprofiil 32 cm sammuga. Pikiprofiilist on seejärel võimalik arvutada nii IRI-t kui ka IRI4-ja. Latt auto ees on mõeldud roopa sügavuse mõõtmiseks ja seejuures kasutatakse 15 ultraheliandurit. Mõõtetööde kiirus on vahemikus 30 - 90 km/h ja
rite kompleksi CODITiks (Compartmentalization of Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas. • Radiaalselt paiknevad säsikiired moodustavad sektorikujulisi barjääre. • Vertikaalselt kulgevad juhtsooned ummistu- vad täiteainetega ja pidurdavad mingil määral seeneniidistiku vertikaalsuunalist arengut. Sel- lele vaatamata levib mädanik just vertikaalsuu- nas siiski kiiremini kui horisontaalsuunas, sest juhtsooned on väga pikad (kümneid sentimeet- reid). • Kõige tõhusamat kaitset pakub vigastuse järgselt Joonis 2. Mädaniku kapseldumine puidus (CODIT): juht- sooned (1), aastarõngad (2), säsikiired (3) ning kahjus-
Ajami reduktori põhiosad: Avatud pöördering Hüdromootor Tigu Reduktori vedav hammasratas Korpus (täidetud õliga) Reguleerpolt hambumise tihendamiseks Suletud pöördering 2 hüdrosilindrit 4 Juhtklotsi Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks. Arvestades pöörderingi osade kulumisega ekspluatatsioonis, on pilu sobiv suurus u. 0,5mm. Pilu võib mõõta mõõtekaliibriga. Pöörderingi reguleerimine: Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega. Poldid fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. Avatud pöörderingi reguleeritakse analoogselt, vertikaalpilu pöörderingi ja tööraami vahel 2-3mm. Külgvahe pöörderingi ja juhtsektorite vahel kuni 1,5mm. Tööhõlm • kaarjas metallplaat • kinnitatakse poltidega / kiiludega