13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16
Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem
6. Süsivesikud- vähem rafineeritud suhkrut, rohkem süsivesikuid, mis on pärit puu- ja juurviljadest. 7. 25-30 g peaks saama päevas kiudaineid. Teraviljades, hernes, uba. Rukkileib. 8. Keedusool. 1 g peaks kindlasti saama ööpäevas. Keedusoola tarbimine ei tohiks ületada 5 g ööpäevas, selle saab toiduga kätte. Keedusoola tundlikkus- kuhjub organismis, ladestub veresoongte seintesse, seob vett, lanehb veresoonte elastsus, versooned pikema aja jooksul ahenevad, soodusatb kõrge vererõhu teket. Toitumise põhireegel- ei ole olemas kahjulikke toiduaineid, on olemas kahjulikud kogused. Haiguse korral võib olla toiduainete talumatus. Gluteeni talumatus- tsöliaakia. Laktoositalumatus- ei talu piima. Podagra- kusihappe soolad ladestuvad liigestesse, põletik, valu. Peab vältima teatud liha. Tahtlik nälgimine Nälgimine puhastuse eesmärgil- iseseisev nälgimine on riskante, kui pole teadmisi. Esimene
5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht. Sellest väljapoole jääb sidekoeline submukooskiht, milles paiknevad versooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. 2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolides kõhrkude ja näärmed. Sein koosneb kahe või üherealisest silinderepiteelist, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb sidekoeline päriskiht ja tsirkulaarne lihaskiht. 16. Neerukehakese ehitus
Sünnituse ajal kaalub emakas ~1000g, nädalaga väheneb kaal poole võrra, 5-6 nädalaga taastub emakas raseduseelse suuruseni (~100g). Vahetult pärast sünnitust on emakas naba kõrgusel, nädal hiljem naba ja sümfüüsi vahel, paar nädalat pärast sünnitust ei ole emakas enam kõhukatete kaudu kombeldav. Samal ajal algab emakakaela sulgumine: sünnitusjärgselt on emakakael avatud kahele sõrmele, nädala pärast on emakakael sõrmele suletud. Platsentat varustanud versooned tromboseeruvad, endomeetrium taastub 2-3 nädalalga, platsenta loozi piirkonnas ~6-8 nädalaga. Kõige varem võivad sekretoorsed muutused endomeetriumis tekkida 44.sünnitusjärgsel päeval, seega ovulatsioon võib toimuda kõige varem 40.sünnitusjärgsel päeval. Rinnaga toitmisel ei teki ovulatsiooni ning endomeetriumi sekretoorseid muutusi tihti enne 4.sünnitusjärgset kuud. Sünnitusjärgne voolus emakast e. lohhiad kestab 4-6 nädalat. See sisaldab verd ja emaka limaskesta jäänuseid
annaabi.ee 
